Feb 24, 2010

lillemeri

sinise taeva all on otsatu heinamaa
pimestav kollane võilillemeri,
kus mesilashordid sülelevad
õietolmus suplevaid liblikaid

päike küpsetab võililleõied
lopsakateks viinamarjakobarateks,
mis jahedatel sügishommikutel
härmatama löövad

veel sellel suvel keset õitsvat merd
purskub õhku üks hiiglaslik fontään
sealtsamast kerkib üles üks sinine selg
et pärast võimsat sabalööki kaduda.

sügavale….
sügavale….

alla, kus valgus saab lõpuks otsa….
ja pärale jõuavad tardunud võilillejuured,
mida hoiab oma kramplikus haardes hiiglaslik eikeegi-
meie argiellu salaja sisse ujunud kurjategija.

valge, kalk polüüp, ta on külm ja pime,
merepõhi- see on üks tühi, kõle paik.
õhk lõpeb ja me tõuseme üles,
aga pinda katab juba meetritepaksune jää.

Feb 15, 2010

OOOO valge hommik OOOO

eks oli see ju imede ime,
et keset suve
maapind oli valgeks tõmbund justkui talvel
lapsed jooksid õunapuude all, kus enam polnud lehti
vaikus läbis kõik lihased ja luud
tuumalumi kattis maad ja laste palgeid
väikses linnas, mis tardund
suure vaarikpunase taeva all
karlova märd

sind ootavad

karlova alused sügavad kaevud
talade ümbruse savi ja muld
pimedad kojad ja rotid
vana maailma sitaga kaetud kuld
on karlova alune linn veneetsia
seal kääbus kummutab rändaja tuld
asub teele läbi lumiste mägede,
üles põhja läbi määri ja vene vägede
"olen siin" nüüd kõlab tervitus ahju seest sul


korbi märd

kääbus böömimaa valge
kääbus määrimaa must

aga saksi päkapikupeeter
sammub välja kuusikust

hamburgerist saagu habsburger
haapsalust kärdla korbi märd