Jan 8, 2010

Elada ja investeerida
(remix Ellen Niidu ainetel)

Kord arvasin ma, et meri on alati sinine.
Ja varjatud kullateradega on tembitud viimnegi inime.

Ma arvasin, et merd sõites tuleb julgelt tuuli trotsida
ja tülgastust toites tuleb tühjusest imesid otsida.

Ma sõudsin, muudkui sõudsin, südames mul õhin.
Sealt lained üle sumasid ja taevarannad kumasid ja peagi välja ilmus merepõhi.

Siis teada sain, et meri harva sinine ja taevakarva on.
Ja tühja halli värvigi sealt harva saada on.

Seal nägin maid, mis järvetud ja jõetud,
kus tolm põrmust välja võetud ja inimeseks pöetud.

Kõik kokku see on tühi ja muud ei olegi.
Peale pöetud inimlaste, kel kulda polegi.

Kuid miskipärast arvan, et siiski tasub...

olla, elada, investeerida…

Et ikka teada saada, kus kuld ja kasum,
Ja seda armastada, laveerida…

Nii et tasub tegutseda ja ihata,
tühi võita ja kaotusi vihata.

Ignoreerida, et hallimast hallim on see, mis vahepeal sinine.
Ja et kallimast kallim on just kullaterata inime.

Jan 2, 2010

Seene lugu

Seen kasvas sambla seest. Kasvas suureks ja mõtles, muudkui mõtles: "Kes mina olen ja kust mina tulen ning mis küll minust saab?". Ta tõmbas end kühmu ja süvenes. Sukeldus endasse sügavale. Nii kauaks, et sammal kasvas selga. "Olen murumuna!" hüüdis ta viimaks. Kuid samal hetkel astus kellegi jalg talle peale. Käis plaksak. "Ämmatoss!" hüüdis elevil lapsehääl.