ahjust ei kostunud midagi. aga seal pidi kõnesid peetama nagu tädi ütles. ühes ahjus on ju must tuhat lõõri ja kõik maailma ahjud on omavahel ühendatud, sest korstnad paiskavad ahjude sisemust atmosfääri, kust need sisemused uuesti tee uutesse sisemustesse leiavad. neid tahmaseid käike on nii palju, et keegi ei jõua neid üles lugeda. räägitakse, et ühes ahjus võib olla terve tsivilisatsioon. vanaisa oli kogenud mees, ta oli sahhalini saarel käinud. vanavanaisa aga münchenis. tol ajal räägiti, et ahjudes oli võim vahetunud. keegi kuri oli võimule saand ja muudkui pildus sädemeid ja pidas kõnesid. aga keegi ei teadnud millisest ahjust need kõned pärinevad, sest kõik oli ühtviisi kuuldaval kõikides ahjudes. perekonnad istusid õhtuti ahju ümber, kõrv vasta potikive ja kuulasid. räägiti, et kõnede pidaja olla end mõnel pool ilmutand. ta nägevat välja nagu peenikeste jalgadega pärdik, ainult et üleni tahmane. justkui tahmast tehtud.