c :

2011-12-08T16:00:00.000-08:00

Öömerede seire

Oo suur, suur must öö, sinu mered on avatud nüüd, avatud sisemaised mered, uduga kaetud segased mered nagu segased ajud ja segased ajad, oo must ja tume öö, su kutsarid magavad kuradi sillal, su musttuhat soldatit käimas on linnas, nende hõiked ja maru, nad joovad tuld ja kallavad raju, ent üleval Toomel nii magus on õhk, iga ööbiku laul seal mulle on tuttav, ja see niiske, nii rõkkavalt kirbe lõhn, mis tuleb jõest ja luhalt.. , ent Ihastes õitsevad sirelid, ja märg on niitmata muru, oo öö, kui sa vaid teaks, ma nägin oma esimest sirelisuru, ja sealsamas tervitas mind konnakoor, ja mõisnik - väike dirigent-konn, paleevalgel seisis, sabakuub seljas, mu öö, kõik imed tõepoolest olemas on, ma tänan sind selle eest ning olen alati lojaalne, oo helendav suvine öö. Sulle alati ustav ja unistav Tartu flanöör.

2011-10-31T22:07:00.000-07:00

Tume auk

Puu langeb. Suur ja tugev nimetu puu. Aga känd on juured sügavale maa sisse ajanud ja seisab kindlalt oma kohal nagu kalju. Hea küll. Mul on labidas, saag ja kirves. Kaevan üles maad, et pääseda juurteni. Ja neid ma siis raiun ja saen, kisun välja voolusängist. Nad jäävad samblale lebama nagu oimetud vihmaussid, aeglaselt liigutavad seal oma teravat koonu. Kisun välja kõik juured, neist on tekkinud juba terve uimaselt vonklev hunnik. Kännu kandepind on kadunud, avastan ma võiduka rõõmuga. Ühe tugeva jalahoobiga löön ma ta uppi ja näen, et puust on järele jäänud vaid üks tume auk. Mõni üksik väljakiskumata juurik vaid vaatab sealt välja. Istun tüvele. Mis sa siis olid? Mänd, kuusk? Kask, haavapuu? Pärn või tamm? Ei seda mina enam teada saa, oma nime võtsid sa endaga kaasa! Ohkan ja vajun mõttesse – me elame suurelt ja kasvame võimsaks, siis ühel päeval jääb meist järele vaid üks tume auk, ja keegi ei mäleta isegi me nime! Tõusen ja kõnnin ladva suunas, et laasima hakata. Võtan kirve… aga mida ma näen?! Ladvaoksad on end sügavale maa sisse ajanud ja ajavad edasigi veel! Jämedamad maasse suubuvad oksad on hakanud juba tüve liigutama. See käib esiti küljelt küljele, aga siis hakkab terve puulatv maa sisse ära kaduma ja tirib tüve päriselt püsti. Mõne hetke pärast seisab mu ees ilma ladvata puu, võimas nagu sammas.

2011-10-09T17:21:00.000-07:00

2011-06-09T19:28:00.001-07:00

imepärane märd

2010-12-10T16:42:00.000-08:00

Kääbuse teekond läbi Ungari

Rohelise hommiku mullast,
põllul,
maisilehtede varjus,
teravamaks kerkib idakaar,
tõld on kullast.

Ja peagi tolmamas on teed,
veeremas on reed,
ja laulmas märrad
udust, mägist lubadust.

Kui kaasa toodud eesel
kõnnib killavooru ees,
ta järel tankid, tükid,
härrad,

külgkorvikükid.
Maisilehtede varjus
kastis peidab end,
ja värske on meel,

sel kurgipõllul.
Juba tõuseb keegi
taeva alla teravaks,
väikse järve kohal tiiru teeb,
jõgitiir Emajõelt on see.
Hea meel,
no tere, tere...

laul

2010-10-21T03:53:00.000-07:00

„Pärast seda tardunud õhtupoolikut, kui hakiparved olid kirikuvaremetele kogunenud ja linna kattis kummaline summutatud vaikus, ja kui ma läbi selle vaikuse potisinise taeva taha, teispoole raskeid pilvi astusin, on elu siin linnas edasi hingitsenud nagu lagedaks põlenud väli. Öösiti liiguvad tänavatel jõugud tigedatest ja purjus inimestest, kes käratsevad, laamendavad ja otsivad endale ohvrit, kedagi sellist, kes oleks vähegi eristuv. Ja nende eest pole pääsu. Lukustad end oma korterisse ja kustutad valguse aga nemad tulevad su akna taha, nii et sa kuuled nende omavahelist jagelemist. Ja läbi seinte ja lae kuuled sa nende inisevat häält, mis vaikib kohe, kui sa end liigutada söandad. Ööd on siin jubedad, isegi taevas ei ole enam asu. Valguskahurid pommitavad nüüd öötaevasse võikaid kiiri ja eemalt vaadates näib nagu üks hiiglaslik silm oleks põrgukatlast välja vahtimas. Ja mürisevad masinad kihutavad mööda väikeseid tänavaid ringi igal ööl, justkui kestaks siin öine komandanditund. Hommikul näed, et kõik tänavaääred on paksult autosid täis pargitud. Väikesed tänavad on autodest ummistunud, õhk on saastunud ja jõe lõhn on taandunud oma sängi sügavusse.“

Selline kiri saabus siia linna ja ootas mind ühel neist öödest, kui mu pilk oli klammerdunud taevasse ja kõik, mis vähegi maha langes, sai mulle koheselt kuuldavaks. Läbi kurva sõnumi kostusid eemalt Helga õrnad puudutused, mis rändasid jälgi maha jätmata mööda rannaliiva kaugele lõunasse. Pimedusest kostuv õrn kohin kattis siis kõik, minu pea langes aeglaselt longu ja mu näost voolas tänavakividele kuuvalgust ja tõrva.

2010-10-10T17:52:00.000-07:00

KALATIIK

Maalin üksinduses ja rahus, segamata, maalin ürgkala… Maalin ärevas keskkonnas, mind häiritakse, segatakse, vingutakse, halb koguneb minusse ja ühtegi kala ei ole tiigis, veepind väreleb tühjalt. Jään üksi, kogun end… ja suured valge suuga ahmivad kalad tulevad minu juurde mind ahmima.

TÜDRUK JA TIIK

Tüdruk mängib tiigi ääres. Tiigi vesi on sogane, läbipaistmatu ja tardunud. See pole tüdrukul esimene kord tiigi ääres mängida, ta on käinud siin nii mõnelgi korral. Seekord hakkab aga tiik temaga rääkima. „Väike tüdruk, tule minu sisse! Tule minu sisse, väike tüdruk! Väike tüdruk! Tule minu sisse! Tule minu sisse! Väike tüdruk! Väike tüdruk! Väike tüdruk!“. Tüdruku toa aknast paistab tiik. Kui ta vahel öösiti üles ärkab ja aknast välja vaatab, hakkab tiik teda kohe hõikama.

TIIK ÜKSINDA

Ei tohi tiigile selga keerata, ei tohi tiiki üksinda jätta. Kui jätad, hakkab see oma külma valge suuga õhku ahmima ja mitte alt üles, vaid ülalt alla: nii segi suudab ta maailma lüüa ja rapsida.

NOVEMBER

November hiilis läbi kõledate raagus metsade nagu õel tundmatu kiskja, kel hambad irevil, ja puhus maamullast lõhnavad põllud jäisesse tardumusse. Saabusid rängad pimedad ööd ja hommikuhallad, saabusid ka päikeselised süütukesed päevad, mil kogu ilmaruum naeratavat näis. Tiik jäätus ära, öösiti ei hõikunud ta enam tüdrukut taga. Vahel kostus aga kraanikausi äravoolutorust kellegi kauge korin, justkui ripuks teiselpool vanaldast torustikku hiiglaslik näljane magu.

VARESEPESA

Tiigi ümber kasvavad puud, peamiselt pärnad, mis sügisel kiiresti raagu jäävad. Ühe pärna otsas on suur varesepesa, harali ja rägune. Novembrikuus, esimeste külmadega kooruvad selles pesas väikesed sinised varesepojad. Oma veristest kestadest tulevad nad ilmale selle halli taeva alla, kust langeb teravat kirmet. Luunja sigala hais immitseb läbi Rahumäe kalmistu. Maailm on tardunud. Paar korda nad kraaksatavad metalsel toonil, ent siis katab neid juba esimene lumi.

2010-09-15T16:32:00.002-07:00

Keegi Helga, meile tuntud kui kõikehõlmav, jalutab siin öösiti rannas ringi, küünal käes, küllap palavatest päevadest vihmajanune või kuutõves tardunud ööde tulest.

Siia on kokku voolanud kõike, vaime õhkuvaid, rändavaid varje, mis öösiti vilguvad siinsetel rasketel randadel, kus me elame ja oleme seni, kuni meist saavad lubjakivisambad. Säärased pärani, sinipunased tombud, mille sees on pisikesed taevasse vahtivad aknad. Aknad selle päeva algainesse.

Kuu paistab küünlavalgel, selle kesksuve küünal selle kesksuve mälestuseks, mis nii roheline oli. Kuu lõõmab tagasi oma ööd ja liigub taevas nagu siinsete aedade kahekordne. Öine lõõtsutav leek valgus tänavaile, selle kuma paistis ka kivistel majaseintel. See oli vedel kuuvalgus, mida loputati korstnatest mööda vihmaveetorusid alla rentslitesse.

Ja siis korraga saabus varahommik, kui õhk randadel muda imes juba. Kuumuse vahel öö hõõgu ikka kohtab, kui tühjusest tuleb valge kogu, mis pole enam pime. Ta põuapalavikus kummardab, majaseintel värv praguneb ja värvitoon äratab tubaderea maja sisemuses. Toad ju jahtusid öö tahmases käes ja tolmus. Tubade hingamine haigutab jälle hinge neil, kes unes kannavad päeva ja öösiti roomavad joodist lõhnavatel randadel kuni kuutuli kustub mere taha.

Valge kogu valgub üle närbunud müüride ja seisab kõrkjate ees. Põrmugi on tema see, kes rändab. Tema pimedusest tulnud peas süttivad valged lõhnad. Kes tunneb muskust ja jääb selle igavuse termi, selle armastuse akent pole mitte olemaski olnud ja ei ole tuult ning tema vaheldust pole vormitud. Taas öö toob vaikselt kamprit linna, nurgatoas süttib pimedus, milles eelmisel ööl keegi veel mädanes. Ei suuda mõte haarata seda sündivat aknarida, mis vahepeal maha salatud. See rida pikeneb pikkamisi ja raugeb iseenda sees, seal merelammu poolses otsas.

See öö on mulle hingeliselt lähedal, kus kuum heljub ja temas voolab kogunev vihm mööda rentsleid tagasi korstnatesse ja nendest taeva. Nii kangestub üks ehitis, siis teine. Hinged siis on vee peal, taeva leek sureb ja kaldapõõsaste lõhn on värskendav, mida ta päeval pole. Läbi varjude neeldub seisev vesi olematuse taha, kõik aknad linnas on pimedad- teab see, keda valged valgustanud, nad on korraga kuumad ja nende majades on päev.

2010-05-16T11:21:00.001-07:00

Latifundium policarpus

(Tartu Ülikooli geoloogiamuuseumis)

2010-05-14T14:20:00.000-07:00

Piinade lõpp on salgamine (remake ca 10 aasta taha)

Nendel kevadsuvistel hetkedel, kui päev otsa lõõsanud päike on kuumaks kütnud sinu keha ja isegi hinge, ja kui sirelipõõsad, miljonid kirsi-õunapuuõied ja toomingad su enda teadvuse varjatud katarsise hullutavaisse pööristesse neelavad, ja sa vaatad enda ümber, et kõik toimub nüüd ja siinsamas, et taevas on hele ka keskööl, et maailm su ümber on avatud nagu organism, ei tunne sa end ikkagi ühena miljardite seas. Sa tunned, et oled tähetarkade poolt väljavalitu, habemik vaatab sulle otse silma. Ja et sinusuguseid on veel, kindlasti veel, sest sa oled parajalt noor, et see kõik nii olla võiks. Sul on tunne, et sellisel hetkel ei või sa jääda üksi. Sa pead liikuma, sa pead otsima. Tähetarka ja kedagi veel. Sest helendav taevakaar kisendab nii nagu igatsus sinu sees. Nagu sinu tuhat sündimata elu. Ja sa ei tea, mida või keda sa igatsed, keda sa tahad. Aga sa tahad seda kohe, sa tahad seda lõputult endasse ahmida ja võibolla isegi igaveseks magama jääda. Jah, sel hetkel sa mõistad, et oled ühendatud lõpmatu ketiga. Selle keti jätkumist ümbritseb igavikuline liikumatus. Just nii nagu sinu värelevat, ärevlevat ja õhetavat keha ümbritseb õielõhnaline õhumeri, staatiline ja nii piinavalt vaikiv. Sa pead selle keskelt leidma selle. Sa pead selle leidma nüüd ja kohe. Kiri kümne aasta taha!

Selliste mõtetega jõllitad sa hämaruses voogavat jõepinda, millelt peegeldub tänavalaternate sära. Jõgi voolab hääletult. Ja selle katkematus on niisama painav nagu igatsus sinu hinges. Nõnda sa tormad läbi pargi suurde klubisse, kus muusika mürtsub ja liigutab sind, ning seal, inimhordide keskel sa peatud, lõõtsutad ja vaatad pöörasel pilgul ringi.

Unistused, ihad, fantaasiad! Pingul kehad turritamas läbi liibuvate riiete, parüüm ja higi, tubakasuits. Kas joosta ummisjalu leti juurde, et tellida endale hiiglaslik ja kange kokteil, mis koheselt purju teeb? Nõnda, et võiksid sulanduda higisse ja parfüümi, ja kaduda tubakasuitsu sisse?! Kaanida alla oma kirgastumus, iha, pöörates pahupidi kõik, mis on tõeline su sees!? Ei, ei. Siin toimuv pole see, mida otsid. Tuulekohina ja lainemüha heli asendab agressiivselt kõrvu tungiv biit. Lakke on seatud käima valepäike või -kuu, mis sarnaneb justkui teemantile, pildudes laiali värve ja valgust kui tulevikku.

Su silme ees on kutsuv põldudevaheline rada, peagi tõusma hakkav päike, vaikus, mulla ja heina lõhn, ja see keegi, kes parasjagu kõnnib mööda seda teed. Ta kõnnib seal, et kohtuda täna sinuga, kes sa oled veel siin. Ja nõnda sul turgatabki peas, et küllap on keegi seadnud su teele selle maja, selle lärmi ja valepäikese, need valelikud ihad ja mürgi. Sa põgened siit kohemaid, ning jõudes välja, võtavad su sõbrad õhk ja tuul sind jälle enda kanda. Jällenägemise rõõmust.

Eemal öö sinetavas taevas lendab valge täpp. All on kergelt helendavad väljad. Kruusane tee krudiseb su sammudest, sa kõnnid kiiresti, vaadates taevasse. On see tuvi või taevaingel?! Nii vaikselt ja nii pehmelt lendab ta, ja otse sinu poole. Siis näed, seal mööda teed kõnnib inimene sinu suunas. Ettemääratuse õnnis äratundmine teeb nõrgaks sinu jalad, kui sa lisad sammu. Sa näed- ta tuleb, tema liigutused on sinu moodi. Sa vaatad ainiti, et näha rohkem üha. Nii ainiti, et peaaegu ei näegi midagi, vaid pimedus hoopis surub peale. Kohe on ta sinu ees, sa kuuled tema samme. Nüüdsama näed sa teda hästi, ta on ilus naine. Ta aeglustub ja peatub, see tundub võimatu. Ja tema pea kohal näed nüüd lendamas üht inglit. Ta seisab sinu ees ja naeratab. Siis, veel enne, kui esimene päikesekiir end horisondi tagant välja surub, salgad sa oma pilgu, vahtides asjalikult enda ette ning kõnnid edasi, püüdes eneselegi läbi surmapiinade selgeks teha, et see, mida nägid ei saa olla tõsi.

Kümme aastat hiljem näed sa taevas endale lähenevat pilvetükki, mis on nagu tuvi. Ja tuvi kannul on väiksem pilvetükk ehk veel teinegi. Sa tunned ära selle hetke või tunde, mida sa kunagi kirjaga kinni püüda katsusid. Seesama põldudevaheline tee, mis läheb Raadi mõisa eest mööda Kõrveküla poole. See tee, kruusatee, oli kord sinu põhja tee. Hommikuti jooksid seal jänesed, kui sa mõisa ees samba najal istusid ja taevast vaatasid. Ja koos sellega vaatasid sa neid rohetavaid lagendikke, mis võiksid viia otse tähetarkade juurde. Sa nägid tuvi kujulist pilve, vahtisid seda, pöörasid pilgu ja siis sa said aru, et see tuvi ei lähenegi sulle üle mere, üle Soome lahe, vaid liigub ise ära põhja poole. Sina jäid siia maha norutama ja ootama.

2010-04-24T18:26:00.000-07:00

Avastasin end minu enese mitokondrist.
Mu riided olid klimpjalt keha külge kleepunud,
sest liiga kauaks olin ma jäänud konutama
sooja ürgsupi sisse,
kus minu kallal mulistas
mustmiljon väikest violetset bakterit.
Sondi saabumisega kaasnev igaõhtune komandanditund
oli nad lõpuks eemale peletanud.

2010-04-05T09:29:00.000-07:00

Kapital
(Juhan Liivi ainetel)

2010-03-15T10:37:00.000-07:00

Elada ja investeerida
(Ellen Niidu ainetel)

2010-02-24T10:48:00.000-08:00

lillemeri

sinise taeva all on otsatu heinamaa
pimestav kollane võilillemeri,
kus mesilashordid sülelevad
õietolmus suplevaid liblikaid

päike küpsetab võililleõied
lopsakateks viinamarjakobarateks,
mis jahedatel sügishommikutel
härmatama löövad

veel sellel suvel keset õitsvat merd
purskub õhku üks hiiglaslik fontään
sealtsamast kerkib üles üks sinine selg
et pärast võimsat sabalööki kaduda.

sügavale….
sügavale….

alla, kus valgus saab lõpuks otsa….
ja pärale jõuavad tardunud võilillejuured,
mida hoiab oma kramplikus haardes hiiglaslik eikeegi-
meie argiellu salaja sisse ujunud kurjategija.

valge, kalk polüüp, ta on külm ja pime,
merepõhi- see on üks tühi, kõle paik.
õhk lõpeb ja me tõuseme üles,
aga pinda katab juba meetritepaksune jää.

2010-02-15T11:38:00.000-08:00

OOOO valge hommik OOOO

eks oli see ju imede ime,
et keset suve
maapind oli valgeks tõmbund justkui talvel
lapsed jooksid õunapuude all, kus enam polnud lehti
vaikus läbis kõik lihased ja luud
tuumalumi kattis maad ja laste palgeid
väikses linnas, mis tardund
suure vaarikpunase taeva all

2010-02-15T02:48:00.001-08:00

karlova märd

sind ootavad
karlova alused sügavad kaevud
talade ümbruse savi ja muld
pimedad kojad ja rotid
vana maailma sitaga kaetud kuld
on karlova alune linn veneetsia
seal kääbus kummutab rändaja tuld
asub teele läbi lumiste mägede,
üles põhja läbi määri ja vene vägede
"olen siin" nüüd kõlab tervitus ahju seest sul

korbi märd

kääbus böömimaa valge
kääbus määrimaa must

aga saksi päkapikupeeter
sammub välja kuusikust

hamburgerist saagu habsburger
haapsalust kärdla korbi märd

2010-01-08T05:12:00.000-08:00

Elada ja investeerida
(remix Ellen Niidu ainetel)

Kord arvasin ma, et meri on alati sinine.
Ja varjatud kullateradega on tembitud viimnegi inime.

Ma arvasin, et merd sõites tuleb julgelt tuuli trotsida
ja tülgastust toites tuleb tühjusest imesid otsida.

Ma sõudsin, muudkui sõudsin, südames mul õhin.
Sealt lained üle sumasid ja taevarannad kumasid ja peagi välja ilmus merepõhi.

Siis teada sain, et meri harva sinine ja taevakarva on.
Ja tühja halli värvigi sealt harva saada on.

Seal nägin maid, mis järvetud ja jõetud,
kus tolm põrmust välja võetud ja inimeseks pöetud.

Kõik kokku see on tühi ja muud ei olegi.
Peale pöetud inimlaste, kel kulda polegi.

Kuid miskipärast arvan, et siiski tasub...
olla, elada, investeerida…

Et ikka teada saada, kus kuld ja kasum,
Ja seda armastada, laveerida…

Nii et tasub tegutseda ja ihata,
tühi võita ja kaotusi vihata.

Ignoreerida, et hallimast hallim on see, mis vahepeal sinine.
Ja et kallimast kallim on just kullaterata inime.

2010-01-02T17:20:00.001-08:00

Seene lugu

Seen kasvas sambla seest. Kasvas suureks ja mõtles, muudkui mõtles: "Kes mina olen ja kust mina tulen ning mis küll minust saab?". Ta tõmbas end kühmu ja süvenes. Sukeldus endasse sügavale. Nii kauaks, et sammal kasvas selga. "Olen murumuna!" hüüdis ta viimaks. Kuid samal hetkel astus kellegi jalg talle peale. Käis plaksak. "Ämmatoss!" hüüdis elevil lapsehääl.

2009-12-14T17:49:00.000-08:00

1.

Hirmuäratavalt tumedaks tõmbunud taeva vahelt immitseb veidi kahvatut, kummalise varjundiga päikesevalgust, mis paneb Toomkiriku punakaspruunid varemed sametiselt kumama. Varemed on nagu mäe otsa kerkinud iidne devoniaegne loss, milles elavad vana ürgmere asukad, keda justkui polekski iialgi olemas olnud. Kaljunukkidele, st varemetele on laskunud hiiglaslik hakiparv, mis hämaruse saabumise ajal linna kohal surmasõlmi tegi. Nüüd redutavad nad liikumatult, justkui ootaksid nad midagi, justkui kuulaksid nad seda imelikku vaikust, mis ümberringi on tekkinud. Sest selle potisiniseks tõmbunud taeva all on ühes hämarusega tekkinud sume vaikus nagu on puuõõnsusesse peidetud linnupesas. Varemete taga on üks taevaäär leekides. Üks väiksem hakk kõõritab üle puulatvade ja üle linna kaugele sünge silmapiiri taha ja kui tema pilku lähemalt silmitseda, kui seda tõepoolest vaadata, avaneb sealt aken, kuhu võib siseneda. Ma olen alati tahtnud niimoodi ära kaduda. Ja nüüd ma lõpuks siis kadusingi. Õige pea hakkan ma rääkima sellest, kuidas siin on.

2009-12-06T07:41:00.000-08:00

Tee peal kõnnib üks valgustamata inimene,
vaadake ette:
seal kõnnib valgustamata inimene.
Vaadake kõik!

2009-11-09T04:53:00.000-08:00

Igav liiv ja tühi väli

Mees kõnnib keset kõledat novembrikuud üle voorede. Üle voorede ja mägede, põldude ja niitude. Viimaks tuleb nõmmetee. Vaatab: männi roheline samet. Pedak heleroheline, kask kuldkollane.
Pedak heleroheline kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline- kask kuldkollane. Pedak heleroheline - kask kuldkollane. Pedak heleroheline- kask kuldkollane. Pedak heleroheline- kask kuldkollane. Pedak heleroheline- kask kuldkollane. Pedak heleroheline- kask kuldkollane. Pedak heleroheline - kask kuldkollane. Pedak heleroheline- kask kuldkollane. Pedak heleroheline- kask kuldkollane. Pedak heleroheline- kask kuldkollane. Pedak heleroheline- kask kuldkollane. Pedak heleroheline kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak, heleroheline, kask, kuldkollane. Pedak, heleroheline, kask, kuldkollane. Pedak, heleroheline, kask, kuldkollane. Pedak, heleroheline, kask, kuldkollane. Pedak , heleroheline, kask, kuldkollane. Pedak, heleroheline, kask, kuldkollane. Pedak, heleroheline, kask, kuldkollane. Pedak, heleroheline, kask, kuldkollane. Pedak, heleroheline, kask, kuldkollane. Pedak, heleroheline, kask, kuldkollane. Pedak heleroheline kask kuldkollane. Pedak heleroheline kask kuldkollane. Pedak heleroheline kask kuldkollane. Pedak heleroheline kask kuldkollane. Pedak heleroheline kask kuldkollane. Pedak heleroheline kask kuldkollane. Pedak heleroheline kask kuldkollane. Pedak heleroheline kask kuldkollane.
Vaatab: nõmm on sügisele langend kaenlasse!

2009-08-14T11:41:00.001-07:00

VALGE HOMMIK

Ma mäletan üht hommikut, mis oli ammu, ühel kevadel. Ihuüksinda ärkasin ma seal- see hommik oli valge. Selline oli kogu maapind, keset päikselist kevadet justkui lumehelbeid täis tuisanud. Nägin seda kõike oma toa aknast teisel korrusel. Valge oli meie aed, valged olid katused, puud ja kodukandi metsad, siinsed järved ja jõed. Õunapuude oksad olid härmas, aegajalt midagi sealt nagu pudenes aga need ei olnud õied. Valge katuga maa kohal kirendas taevas, mis üleöö vaarikpunaseks oli muutunud. See oli kummaline, see taevane ime. Kuhugi olid kadunud kõik putukad. Õhus ei liikunud sääsepoegagi. Kõndisin trepist alla. Vaid rõhuv vaikus valitses igal pool. Ema ja isa olid kadunud. Kodu oli haudvaikne. Vanaema oli kadunud. Minu kõrvus kohises mu enese vereringe ja minu kuklas tuikasid esimesed õrnad sammud suure ehmatuse suunas. Toad olid tühjad ja tardunud, elutoa vaibalt ja sektsioonkappidelt peegeldus selle nõiutud taeva kuma. Kogu tuba oli punase hämaruse all, raske oli see valgus silmadele. Kõndisin vaevaga aknalaua juurde. Toataimed olid sellised nagu ikka, kaktused turris nagu alati. Ilmselt oli see uus valgus harjumatu ka neile. Radiaatori ees seisis ajalehega kaetud taburet, kus kuivasid isa töösaapad. Neid ei olnud seal enam. Ronisin põlvili taburetile ja küünitasin aknast välja, et taha-aeda vaadata. Kuid üheainsa hetkega rabas mind meeletu ehmatus, see oli nagu elektrilöök, mis aheldas mu määramatuks ajaks sellesse hetkepilti, mis mu silmadele avanes.
Aias kasvavate õunapuude ja marjapõõsaste vahel kulgesid aeglaselt venides imelikud mehed. Neist kaks seisid otse akna taga kasvavate roosipõõsaste kohal, kummalgi käes suured hekikäärid, millega nad aeg-ajalt üksikuid lõikeid tegid. Nende näod olid kas olematud või sarnanesid putukatele. Nende liigutused ei olnud aeglased aga nende kestvus oli niivõrd intensiivne, et kummaliste olendite kohalolu ulatus tol hetkel igavikku, nii et nad asuvad selles hetkes ka praegu. Ikka ja jälle paigutavad minugi meeled oma teraviku sellesse katkematusse hetke, sellesse kestvasse hommikusse, millele oli eelnenud üks elu.

2009-05-25T20:24:00.000-07:00

VEEUPUTUS

p õ l e n g

Ikka ei oska ma olla mina ise. Ikka ei oska ma ennast täiesti vabaks lasta, et siirus mu seest võiks välja tulla ja vabalt allavoolu liikuda. Ma ei oska seda lihtsalt. Ja mulle tundub, et just see võime olla enese juures kohal otsustab inimese elus kõik. See otsustab inimese õnne.

Ma olen muutlik nagu tuulelipp ja keevaline, võõrandun endast kiiresti ja kipun ära kaduma. Aga alati säilib minus teadmine olukorrast ning sellele teadmisele järgnev hukkamõist. Kuid võimet enese juurde kiiresti tagasi tulla mul ei ole. Ma parem lihtsalt kannatan apaatselt. Aeg-ajalt on mul tunne, et ma vaatan seinal jooksvaid filmikaadreid, minu selja taga seisab keegi niiditõmbaja ja teadja, kes laseb suurest põrisevast masinast seinale kaadreid minu mööduvast elust. Mina istun üksinda auditooriumis ja saan aru küll, mis toimub. Vaatan tüdimusega mööduvaid kaadreid, mis ei ole silmnähtavalt minu, vaid kellegi teise omad. Minu kaadrid ei oleks sellised, minu kaadrid oleksid absoluutselt midagi muud. Ja vahepeal keeraksin ma masina hoopis kinni ja käiksin väljas ringi, unustaksin selle auditooriumi üldse ära ja ei tulekski enam tagasi. Aga miski hoiab mind kinni selles auditooriumis. See on seesama hallipäine härrasmees, kes mu selja taga slaide vahetab. Ta kannab vestiga ülikonda ja ma tean, et ta on oma tööd väga kaua teinud. Ma ei saa ära minna, ma olen ju ainus inimene auditooriumis. Mis näoga ma sellele härrale lahkudes otsa vaataksin?

„Tähendab, sa tunned, et elu sõidab sinust mööda ja sina oled mahajääja!“ ütleb psühhiaater, nooremapoolne mees, kes näeb välja nagu Chris Isaac videost "Wicked game". Ta kirjutas mulle pakkide viisi Cipralex`i, millest peaks jätkuma pooleks aastaks. Tulgu nüüd või tuumasõda!

„Aga elu sõidab meist kõigist nii või teisiti mööda, ükskõik, kas me saame sellest aru või ei saa! Aeg voolab igal sekundil. Igal ajahetkel muutume iseenda suhtes võõramaks...."

"Filosoofiliselt see võibolla nii ongi..."

"Aga kui see filosoofia ei lase mul magada või- vastupidi- aheldab mind nädalateks tuppa, kus hämarast toanurgast avanev must auk mind endasse neelab?!"

"Siis on selle asja nimi sügav depressioon!"

Tunnen ennast sandisti. Süsimustad päevad, mis mu koju voodisse naelutavad, korduvad tõesti liiga tihti. Nii magasin ma maha terve kevadsemestri ja jäin ilma kõikidest olemasolevatest ja võimalikest tööotsadest, mille abil ma end rahaliseltki pinnal saaksin hoida. Juba rohkem kui aasta ei ole ma suhelnud ühegi naisega ja kõik mu sõbrad on kadunud. Arvasin, et vormi võttev ja peagi välja kujunev maailmavaade ning kõik mu tõdemused on ainus, mis mulle jäänud on. Et on olemas paremaid ja halvemaid aegu! Nüüd aga selgus, et mulle on järele jäänud vaid depressioonile viitavad sümptomid, tuhatkond krooni arvel ning ravimiretseptid, mida ma käes hoian.

Räägin psühhiaatrile veel edasi oma "filosoofiast"- sellest, kuidas ma kõigega nabanööri kaudu seotud olen, ja kuidas sellest kõigest praegu voolab minusse pimedust, kusjuures valgus paistab kuhugi mujale. See on sarnane Maa pöörlemisega ümber oma telje, mistõttu valgus vaheldub pimedusega ja elu kulgebki tõusude ja mõõnadega. Seepeale tunnen end eriti naeruväärselt- justkui lollusega hakkama saanud laps, kes püüab end välja vabandada. Räägin kohe otsa, et valgus võib ju vahelduda aga side transtsendentsusega peab säilima ja just sellega mul ongi kõige suurem probleem- ma olen selle kaotanud. Nüüd on mu jutul juba natuke suurem iva ja seal leidubki vist natuke rohkem seda, mida ma öelda tahtsin.

Psühhiaater on uimase aga asjaliku olekuga. Ta kuulab mind tähelepanelikult ja ei sekku mu juttu mitte ühelgi korral. Selle viimase jutu peale ta noogutab, justkui tahaks ta öelda "nii just ongi". Mina aga üllatan oma jutukusega iseennastki.

„Depressioon ja ärevushäired on see, mis praeguseks on selgunud. Ja ma ei ole veel rääkinud kõigest- nendest kõige tähtsamatest asjadest, millest rääkimine nõuab aega ja süvenemist...Võibolla ma peaksin ikkagi minema haiglasse ja laskma end natuke rohkem uurida? Millised diagnoosid võivad siis küll tulla, kui ma edasi saan rääkida? Ma ei tea- skisofreenia?“

Arst hakkab naerma ja mina tunnen ennast tüüpilise maailmavalu käes kannatava pubekana, kelle arvates on kõikidel ümberkaudsetel inimestel peale vaimupimeduse ka kohustus tema lõpmatuid heietusi ära kuulata ja analüüsida.

„Kui niimoodi uurima ja puurima hakata, siis usu mind- mitte ükski inimene ei ole päris terve,“ ütleb ta.

Minu pateetika näib täiesti ülearune olevat. Arsti jaoks ei ole ma isegi mitte üks omadega puntrasse jooksnud maailmavalu käes vaevlev pubekas, vaid lihtsalt patsient ja kõik. Mu peas trummeldavad süüdistused, et ikka ja jälle käitun ma kohatult, ninatargalt, hüsteeriliselt. Olen vait ja põrnitsen enda ette, silmad pungis. Olemine on ikka sant mis sant.

„Ole rahulik. Midagi sellist ju juhtunud ei ole, et peaksime su haiglasse sisse võtma ja vaatluse alla panema...“ ütleb arst lohutavalt.

Tunnen, et mu keha on krampis. Ma olen üleni pinges ja peopesad on higised. Idioot! Ma lihtsalt ei suuda ennast käsu peale viia sellisesse seisundisse, et räägin tõesti sellest, mis on oluline ja mille läbi keegi mind üldse aidata saaks.

Ja nii ma lõpuks kõnningi retseptiga haigla peauksest välja kohutava kuumuse kätte. Taevas on kuskile kadunud, ma ei näe teda enam. Valgus ja lõõmav päike on ainsad, mida võib eristada kõrbenud maast. Isegi tuult ei ole enam, õhku ei ole enam. Kusagil kukla taga on mul peagi äralahustuv mälupildike sellest, mis tunne on hingata. Tartu hullumaja fassaad on praguline ja näib olevat tuline. Seal võiks vabalt kasvada kukehari.

„Ma olen masin, rikki läinud masin, mida tuleb ravida!“ ütlen ma kuuldaval häälel iseendale.

Liigun vaiksel sammul läbi elutu pargi. Ma ei pane enda ümber peaaegu midagi tähele. Kõik on lihtsalt mingisugune tekstuur. Eemalt tänavalt kostub sihitult ringivooriva liikluse müra. Kõnnin teerajalt kõrvale üle muru, et kiiremini tänavani jõuda. Kunagise KEK-i maja ees on toimunud liiklusõnnetus, eemalt kostub tuletõrje-signaalide kõrvulukustav pasundamine. Üks auto põleb. Võibolla põleb ka selle sees istuv inimene. Võibolla põleb kogu autos istuv perekond- ema ja isa ning kaks imearmsat last?! Ma tunnen, kuidas minu hambad krigisevad kuumusest, janust, valust, tüdimusest, surmast, kärssavast inimlihast, kes kunagi punus võililledest pärga keset rohelist lopsakat muru, sirelipõõsaste all. Ja taevas liikusid rünkpilved, mis olid kohati nii madalal, et tekkis tahtmine neid puudutada. Juba ammu ei suuda ma kontrollida oma mõtteid ja tundeid. Tõenäoliselt olen ma skisofreenik ja minu arst on lollpea.

Millal see kõik alguse sai, ma ei tea. Sest ajal ja mälul ei ole enam mitte mingisugust struktuuri. „Kõik on kokku nagunii üks unenägu!“ ütlesin ma varem. Jah, mulle meenub, et ütlesin seda mingil ähmasel talvel, kui mingi imelik suur olend, polüüp oli mu tugevalt vastu maad litsunud ja imes minust selja kaudu energiat välja. Ma magasin palju, magasin pikka talveund, milles ma ei kohanud ühtegi unenägu. Ja kui ma sellest ärkasin (kui ma sellest üldse ärganud olen), valitses maapinda see talumatu kuumus, tuli, söestunud liha ja valu.

Vingugaas tänavalt pahvatab mulle näkku. Minu liigutused on masinlikud. Mul on taskus retsept ja selle retsepti taga peab olema tõde terve paarisaja krooni väärtuses, mis mul ravimite eest välja käia tuleb. Suured ja kandilised, tulipunased tuletõrjeautod kihutavad kohale aga avarii teinud auto on juba lootusetult kaua põlenud. KEK-i maja ees kõnniteel seisavad mingid inimesed, kes vaatavad põlengut pealt. Põleb vaid üks auto, teine vedeleb mustendava rondina eemal, külili maas. Võibolla on ka selle sees surnuid? Roostetav metall ja veri, kadunud elu, kadunud armastus, mälestus, õnn ja soojus...

Korraga valgub miski mulle südamesse. See on nagu seesama külili seisev vrakk või see väike põlev auto, tegelikult praeguseks juba ära kustutatud, söestunud auto. See miski haarab mu südame oma valusate pihtide vahele. Ma langen sealsamas, tänava ääres põlvili ja haaran oma rindkerest kinni. Nüüd siis viimaks juhtub midagi? Kas siis nüüd, lõppude lõpuks tulebki lahendus sellele põrgulikule kuumusele, sellele koledale ajale, mis on kestnud ei-tea-kui-kaua? Aga ei! Ma ei sure. Ma vajun külili ja hakkan lõõtsutama- ma hingan! Aga sellel hingamisel on valu hind! Sellel on nende autosse põlenud inimeste hind! Ajan ennast püsti, riisun ennast kokku ja pistan jooksu, eemale kuuskede vahele, üle tee. Jooksen ja komistan, kukun ja veeren ühte suurde sügavasse lohku, mis selles pargis mingil põhjusel on. Veeren, ahmin õhku ja tunnen ikka veel valu. Jään siis augu põhja selili lamama, vaatan enda ümber keerlevat maailma, mis hakkab mu silme eest tasapisi haihtuma. Ma surun oma näpud maa sisse ja tunnen, et maa on niiske. Tunnen teelehtede juuri mulla all. Millal ma viimati midagi niisugust tundsin? Tunnen oma kõrva taga valu, sest ma lõin kukkudes pea vastu kivi ära. Tohutu väsimus surub mu silmad kinni ja kõik, mis on, kaob ära.

2009-01-27T09:10:00.000-08:00

VEEUPUTUS

k ä ä b u s

Mõnda aega pärast seda, kui pimedus oli kohale saabunud ja võimust võtnud, hakkasid toimuma kummalised asjad, mille tunnistajaks ma kahjuks ise ei olla ei saanud, sest ma magasin piimapuki peal kerratõmbunult sügavat und ja vahepeal pobisesin natuke. Kuid sealsamas oli täiskuu taevasse kerkinud ja valgustas oma luupainajaliku kumaga põlde ja heinamaid, metsi ja maanteed, postkasti, piimapukki, mu suletud silmalaugusid ja piimapuki all imelikult liikuvat rohututti. Selles kummalises pimeduses, tõepoolest veidravõitu kosmilises valguses hakkas see piimapuki all ühe redelijala juures kasvav rohututt lausa ebaloomulikul kombel rapsima, sealjuures kostusid selle seest kellegi summutatud viiksatused. Seejärel lendas tutt nagu kork shampusepudelilt kuskile eemale ja maa seest ronis välja kuuvalguse kätte üks veider mehike.

Mitte keegi ei tea, kes ta selline oli ja kust ta tuli. Aga ta tundus olevat täiesti tavaline kääbus, kelle teadus võiks nimetada näiteks harilikuks metskääbuseks. Teadus pole muidugi temasuguseid veel enda jaoks avastanud aga ega sellest pole midagi- kääbused on kohe kindlasti vanemad kui teadus, võibolla isegi vanemad kui inimkond. Tõepoolest, pigem on sellised kääbused inimeste esivanemad aga kohe kindlasti mitte lapsed, kes on tekkinud ühest väheldasest esiemast, kes on kukkunud sünnitama selliseid järjest kahanevaid monstrumeid ja need on siis omavahel segunenud ning lõplik väärastumine on nende kasvu kinni pannud ja füüsise pea peale pööranud. Eks ta oli üks selline kummaline tegelane, kes tuli kuskilt ja otsis midagi. Käes hoidis ta väikest terava otsaga labidat, lõi selle maasse ja sülitas. Tal oli seljas briljantroheline kuldnööpidega kuub, samasugused põlvpüksid ning hoolikalt seatud mustad põlvikud ja kullast pandlaga kingad. Kuue alt paistis violetselt sädelev vest, selle taskust rippuv kullast uurikett ning piimvalge linane triiksärk väikese musta kikilipsuga. Ta nägi uhke välja, ehkki oli pisut määrdunud ja räsitud. Hall juukse ja põskhabeme tuust hoidis kahele poole laiali, väikesed mustad silmad särasid kuuvalgel nagu nööbid. Ta oli justkui natuke kurb millegi üle. Aga seda kurbust varjutas mingi ehtkääbuslik maagiline essents. Ta seisis seal oma labida najal ja vaatas otse kuuvalgusesse. Aeg-ajalt vupsas tema kurgust välja vaikne viiksatus, mis kohati muutus sujuvaks, õrnalt värelevaks meloodiaks, millel oli küljes kergelt keskaasialik intonatsioon. See oli tõesti kummaline ja võõramaine. Kusjuures kääbus ise ei mõelnudki kõige võõrapärasemaid mõtteid. Lugematute kääbuslike varjunditega, kõikvõimalike keelte, häälte ja kultuuridega segatuna olid tema mõtted umbes sellised:

„Mitusada aastat! Mitusada aastat sain ma näha korralikku elu paksude seinamüüride ja paksu vundamendiga mõisahoones, suures avaras köögis võimsa ahju taga seina sees. Rahulikult sain ma istuda oma soojas elutoas, mõtteid meelitada ja kinni püüda. Inimesi käisin ma harva vaatamas, nemad elasid oma rahulikku elu, mina enda oma. Ja siis järsku läks lahti kole lärmamine. Kostusid paugud ja kärakad, keegi karjus, keegi laamendas. Ja siis oli korraga vaikus majas. Kõik oli täpselt nii nagu ennegi. Aga ahju ei tahetud enam kütta, rõskus tikkus külje alla. Võtsin ette jalutuskäigu ja mis ma nägin! Köök, sahvrid, keldrid- tühjad mis tühjad. Kõik toiduvarud on nagu õhku haihtunud. Ja terves mõisas ei olnud enam hingelistki sees. Ainult segi pekstud toad ja püssirohuhais. Ja nii see jäigi! Tegin siis midagi nii hullu, et peitsin ära kogu oma varanatukese ja kraapisin ahjusuu ette põrandalaudade alla saepuru sisse pesa. Tassisin sinna padjasulgi ja kaltse, lõpuks pugesingi pessa, tõmbasin end kerra ja jäin magama. Lootsin, et küll kord kodukolle taas lõõskama lööb ja mind üles äratab. Aga siis- sellest võis möödas olla üle poolesaja aasta- tungib üks terav päikesekiir läbi põrandalaudade, otse mulle silma. Nii ma siis ärkasingi, hing täis õudu ja hämmastust. Jõllitasin seda päikesekiirt kuni ta ära kadus. Siis saabus öö, selline kuuvalge öö nagu praegu- ja ma muudkui vaatasin selle helendust läbi põrandalaudade ega suutnud ära arvata, mis vahepeal juhtunud oli. Hommikul juhtus aga midagi hoopis jälki. Vesi hakkas solinal mulle krae vahele voolama ja üleval põrandalaudade kohal müristas. Kargasin jalamaid püsti ja tahtsin ahju alla varjule sibada aga ahju ei olnud enam olemaski. Seal, kus ikka olid asunud mõisaköögi ahi ja pliit, millel alalõpmata podisesid erinevad pajad ja katlad, haigutas nüüd tühi koht, kuhu olid varisenud katusekivid ja kokku kukkunud, läbi vettinud sarikate jäänused. Kui kohutav see oli! Mitte keegi ei ole ära teeninud sellist ärkamist!

Ja mis edasi? Ühes ahjuga oli kadunud kogu mu ärapeidetud varanatuke. Küll keegi võis rõõmustada, kui leidis ahjukivide vahelt terve portsu briljante ja väikeseid kuldliistukesi. Nii ma siis asusingi teele, ilma et mul hinge taga midagigi oleks. Oli äiksene kevadöö. Jooksin ühe puu alt teise alla, ikka mööda kuivemaid lapikesi. Tõttasin kiiruga linna suunas, et üles otsida mõni sugulane. Jooksin hoovist hoovi, hoidudes hiirejahti pidavate kasside eest varjule. See oli vaevarikas teekond. Ja siis tuli vastu jõgi, vana Äge ise. Kus see alles voogas ja ajas üle kallaste. Mitte kunagi ei olnud ma näinud vana Ägedat sellises marus, justkui oleks temasse heidetud tuhat pommi, temasse verd ja valu kallatud. Äike müristas linna kohal kurjalt. Mina jooksin mööda Ägeda kaldaperve, et leida mõnda parve, mille peale hüpata, või koguni silda. Kaldaperv oli järsk, sealt varises kive alla Ägedasse. Pikselöökide valguses nägin ma mullitaval ja kobrutaval jõepinnal närviliselt ringi vonklemas hiigelsuurt musta kala. See ajas mulle hirmu nahka, sest ka temale ei meeldinud seesama, mis jõelegi ei meeldinud. Eemalt paistis suur sild. Sibasin üle ja sattusin suurele väljakule. Eks ma siis hakkasin kondama mööda kangialuseid ja sisehoove, püüdes pugeda keldritesse või leida mõnda seinapragu. Kõik keldrid olid tühjad, ilma ühegi varjatud sildita, mis annaksid mõista mu sugulaste kohalolust. Mitu päeva käisin ma niimoodi majast majja. Üksinduses hakkasid mind saatma mu vanimad mälestused, paiguti oli terve õhk neid täis. Siis korraga leidsin ma midagi. See oli üks eriti vana kesklinna maja, suure kiriku läheduses. Selle keldrid olid hallitanud ja osaliselt sisse vajunud, kuid ma leidsin seinalt ühe tuhmunud märgi ja õige pea ka sissekäigu. Roomasin mööda vundamendipragu edasi, ikka kõrgemale, kust õhkus juba kodusoojust. Kui ma kord üles jõudsin ja esimesi ahjukive märkasin, leidsin ma kinnimüüritud ja pitseeritud elutoa ukse. Pitseri küljes oli väike ümbrik, kus oli kiri, milles teatati, et kogu meie siinne asustus on lõplikult lahkunud ja et maailm ei ole enam endine. Ümbrikus olid mõned kuldliistud, kinnimüüritud ukse kõrval väike labidas. Sellised teated ja juurdelisatud almused tulevad ajaloos ette vaid üksikutel kordadel- sain aru, et mu olukord on täiesti lootusetu. Nii ma siis hakkasingi tuldud suunas tagasi liikuma. Kõik need päevad muudkui sadas ja jõgi ajas meeletul kombel üle, haarates enda alla terve raekoja platsi ja seda ümbritsevad tänavad. Olin leidnud ühe kummalise vee peal ulpiva kandilise liisunud piima järgi lõhnava paki, kuhu torkasin labidaga augu sisse ja asusin mööda vett minekule. Jõevool tahtis mind tänavatelt oma hukutavasse sängi kiskuda, mina aga sõudsin muudkui silla poole. Jõgi oli tõusnud nii kõrgele, et puudutas juba jalakäijate silda. Pool linna oli vee all. Ma peaaegu jõudsin juba kuivale, esimese sillale viiva trepiastmeni aga vooluse jõud kasvas ja mind kisti ära, otse Ägeda keskpunkti, pimedate sügavuste kohal liikuvate veemasside vahele. Siis juhtus minuga midagi õige kummalist. Mu mälu vedas mind alt. Ma ei mäleta enam, mis edasi juhtus. Korraga roomasin ma maa all mööda mutikäiku, kaevates seda labidaga suuremaks. Ja siin ma nüüd olen.....“

Kääbus jõllitab nõutult enda ette maha ja ohkab. Siis võpatab korraks, justkui talle meenuks midagi, ja sibab läbi rohu maantee poole. Kruusane maantee helendab kuuvalguses. Nagu mustad varjud sibavad seal ringi surnud putukatest toituvad hiired. Putukat aga lebavad liikumatult maas nagu allakukkunud lennumasinad. Ümberringi on vaikne. Tee äärde on püsti pandud mingid veidrad kaadervärgid. Posti otsa on ehitatud maja. Kääbus loeb maja ukse kohale kirjutatud nime „Alexander“ ja kordab selle oma vigiseva häälega järele. Siis märkab ta selle postile ehitatud maja kõrval mingit puust monstrumit ja sellel lamavat ning sügavalt hingavat tompu. Kääbus piidleb seda tükk aega ega tea, kas lasta kohe jalga või oodata natuke. Siis meenub talle ta labidas, mis on torgatud maasse otse selle hingava tombu all. Sekundid mööduvad, midagi ei muutu. Kääbus sibab oma labida juurde, haarab selle vilkalt kätte ja hüppab maa sisse. Jälle mööduvad sekundid. Kääbus pistab pea maa seest välja ja vaatab üles. Hingav tomp ei liiguta, vaid hingab sügavalt nagu viibiks ta sügavas unes. Kääbus tonksab labidaga piimapukile viiva redele jalga ja kaob maa sisse. Ronib siis sealt õige pea välja ja hakkab ennast puhastama nagu väike näriline. Kui ta on enda puhastamise lõpetanud, vaatab ta uudishimulikult üles. See hingav tomp, kes tegelikult olen mina, näib talle pakkuvat sügavamat huvi. Kribinal-krabinal ronib kääbus mööda piimapuki jalga üles nagu orav ja jääb mu magava näo ees seisma. Mu silmad on kinni ja suu on lahti. See ilme teeb kääbusele nalja ja ta itsitab korraks peenikese häälega. Siis sibab ta mu pintsaku alla, sealt jälle välja, mööda mu jalga pintsaku peale ja poeb taskusse. Taskus, kus asub postkastist leitud postkaart, siblib ja kohmitseb ta ringi ja korraga kostub peenike hääl: „Mul on sinuga suured plaanid!“.

Siis teeb kääbus midagi päris ootamatut. Ta sibab pintsakutaskust välja mu näo ette. Vaatab mind korraks ja ronib siis kribinal-krabinal mööda posti piimapuki platvormile kinnitatud käsipuu otsa. Seal vaatab ta ringi. Tema ümber laiub suur ja avar kuuvalgusega kaetud maailm. Selles kummituslikus valguses toob ta kuuldavale peenikese väreleva häälega ümina, mille meloodial on seesama tuntud keskaasialik intonatsioon. Nii ta seal ümiseb natuke aega ja kui ta ükskord lõpetab, sibab ta uuesti alla otse mu avatud suu ette, mis on nagu tema ees laiuv värav. Seal avab ta endagi suu, mis on täidetud metalselt läikivate teravate kihvadega. Ta ajab oma suu päris pärani, nii et paljastatud metallist kihvad läigivad kuuvalgel. Ja sellise ilmega poeb ta mulle suhu ja kaob kuskile mu sisemusse ära. Rohkem ei ole temast midagi kuulda.

2008-10-14T04:34:00.000-07:00

mölder1

Raskelt, kus Annelinna kunagise,
ja neid teagi,
jõe vihmasadu,
liigub tänavatel buss.

Oli oksi- ees raskel ja koledal-
silla peale Äge voogas eespool.

Oli üle.
Oli istmereale.

Mina hakkas muidu rindu.

Mis suunas kandsid,
nii teenindusmaja kombel?!

Oli üksikuid- mootor, uksed.
Silma aeglane Seal
mulle ei kulge!

Väljas mäest enne kõige: ilma ma tekitaks nii.
Ma sulgusin.

Kõnni, sinakas-kuldne buss!
Oli vaikus!
Bussi valgus
oli täpselt all.

Tähelegi, enamvähem, mis passisin:
Tohutu Sadama- vahetult selline hakkas.

Haihtunud käivitati täiesti lahti.
PEALE seisis ÜLES.

Sõit ja inimtühi: ta mäge, tänavaid, vilju,
helendas et ettejuhtuva,
mis vihm,
Riia sadu
järsku peksnud.

See oli kummaline...
Buss...
Taevas....
Peatusteta mööda ma, mis igas.....

Täielik tühjus-
inimesed vaid apaatselt.....

Suvalise õreduse Õunapuud lookas.
Tühjus!
Istusin peaaegu....

Veetulv nüüd!
......ja Algas mis vedeles.

Ma vaatasin poole.

Küpseid hüpata valitses Pärnapuudelt.
Alla aias, viimasele pannud ei õhku.
Astusin, millise mustaks.

Piiskade kõikjal,
sõiduteedel,
Mõtlesingi kuidas,
mis värvunud.

2008-08-21T10:54:00.000-07:00

VEEUPUTUS

m ö l d e r

Ma täpselt ei teagi, millise bussi peale ma astusin. Järsku hakkas koledal kombel sadama ja nii ma mõtlesingi hüpata suvalise ettejuhtuva bussi peale, mis liiguks enamvähem Annelinna suunas. Ma ei pannud tähelegi, et buss oli täiesti inimtühi. Seal kunagise teenindusmaja ees ta seisis. Mina istusin kõige viimasele istmereale ja vaatasin, kuidas tohutu veetulv voogas mööda Riia mäge alla jõe poole. Taevas, mis vahetult enne sadu oli peaaegu mustaks värvunud, helendas nüüd eespool. Inimesed olid tänavatelt õhku haihtunud. Bussi mootor käivitati ja uksed sulgusid. Algas aeglane sõit, mis kulges ilma peatusteta üle silla, mäest üles. Passisin apaatselt tühju tänavaid, kus valitses vaid äge vihmasadu, muidu täielik tühjus ja vaikus. Valgus oli kummaline väljas, selline sinakas-kuldne, mis tekitas õreduse rindu. Õunapuud, mis kandsid küpseid raskeid vilju, olid lookas raskete piiskade all. Nii oli see igas aias, mis mulle silma hakkas. Pärnapuudelt oli vihm lahti peksnud üksikuid oksi- neid vedeles kõikjal, kõnni- ja sõiduteedel.

Pärast Narva maantee kruusaaukudest möödumist keeras buss paremale, lennuvälja poole. Alles siis hakkasin ma mõtlema, et mis toimub! Minu teada ei liigu selles suunas ükski bussiliin. Nõukogude sõjalennuväli Raadil- see on üks kõle ja hüljatud koht. Kord lapsena sai sinna jalgrattaga sõidetud aga teiselt poolt- mööda Rõõmu teed. Mäletan lagedat ja kõledat tühermaad, siin-seal vedelemas roostetanud okastraadihunnikud, üksikud paneelid ja mingid sammaldunud metallikolakad. Lapsena tekitas see paik minus veidrat värinat, nii nagu ikka mõjuvad kõik põnevad, salapärased ja müstilised asjad.

Siin ma nüüd olen- istun bussi tagaistmel ja sõidan lennuväljale. Ärevus tabab mind rindu nagu noatera. Tõusen oma istmelt ja üritan vajutada punast nuppu käepidemel. Bussijuhi kabiini kõrval süttib „STOP“ märk. Aga muud midagi ei juhtugi. Vajutan uuesti punast nuppu. „STOP“ märk süttib aga buss ei peatu. Samas sobilikke kohti siin peatumiseks ju on. Ma ei mõista, mis toimub. Tõusen oma istmelt ja jalutan bussijuhi kabiini poole. Juba eemalt näen ma bussijuhi karvaseid käsi ja peeglist paistab bussijuhi hõre ja poolkiilakas laup. Lähenen kabiinile veelgi ja alustan juhi pole pöördumist, kui märkan, et rooli taga istub…minu vanaonu. Minu vanaonu, kes suri üle kümne aasta tagasi. Olen temast palju mõelnud, vanu aegu tagasi nutnud, mis siis, et ma ei olnud temaga kuigivõrd lähedane. Tema suri just sellel suvel, mis minu jaoks kõige ilusam oli. Ja nüüdseks on möödunud see aeg, see suvi ja läinud on ka tema. Mingil viisil on lihtsam taga nutta kadunukest kui aega, millest üsna vähe on meelde jäänud. Mäletan onu matuseid. Nägin teda kirstus lamamas. Samast päevast mäletan päikest, suuri viljapõlde ja Volga taksot, mis meid linnast maale viis. Mäletan takso lõhna. Ja peiesid mäletan. Lauas istumist, vanaema pisaraid oma venna pärast. Ja ongi kõik. Aga elusana mäletan ma oma vanaonu ka. Ta oli töökas ja tõsine, külvas ja kündis, koguaeg oli millegagi ametis. Tema nimi oli Mölder. Mölder Karv. Aga nüüd näen ma teda enda ees bussi juhtimas, rooli keeramas. Vatine tuimus katab mu keha nagu ämblikuvõrk. Olukord tundub nagu unenägu, samas olen ma ärkvel. Võin end näpistada, võin end lüüa- ma tunnen kõike ja olen täie teadvuse juures. Mölder ei pane mind tähele. Kähar põskhabe, punase-pruuni-musta-valge-halli ruuduline kulunud särk seljas, käised üles kääritud- ta on selline nagu ta ikka oli. Keerab rooli ja vahepeal nuusatab nina kaudu. Vaatab teraval pilgul peeglitesse ja teeb oma tööd nagu kord ja kohus.

„Mölder?“ küsin viimaks ettevaatlikult. Tema ei pane mind aga tähele. Bussi mootor müriseb, kojamehed käivad edasi-tagasi. Mölder nuusatab läbi nina ja vaatab tähelepanelikult sõiduteed, roolib ja asjatab vahepeal mingite keeruliste nuppude- või küljeaknaga.

„Mölder?“ küsin ma veelkord, kõvema häälega. Ta ei tee väljagi. „Mölder!“ karjatan ma päris kõvasti. Ikka ei miskit. Ta oleks nagu viirastus, nagu robot või vahakuju. Katsun teda käega- nagu päris inimene. Kisun teda riietest- ikka ta ei reageeri. Ei lase end minust sugugi häirida. Nüüd satun ma paanikasse. Midagi on ikka väga, väga valesti!

„Kuuled sa mind?! Kas kuuled?“ karjun ma vanaonule ja raputan teda. Ka buss rapub vahepeal. Mu väike kuivetunud vanaonu on niigi üsna räsitud olemisega, pealegi veel surnud juba kaua aega tagasi. Mul hakkab hale. Paar aastat tagasi nägin ma teda unes. See oli imelik uni, just selline, mis jääb kauaks painama. Uneski oli Mölder surnud aga ikkagi elas veel. Ta elas ühe vana jändriku puu sees. Seal ta istus ja mina olin ta üles otsinud, et temalt midagi küsida. Ta istus mu ees toolil, ma vaatasin teda just selle pilguga, et ta on juba kaua surnud olnud, ent siiski võtab ta ennast kokku, et mulle nõu anda. Ta oli üleni sammaldunud, ta oligi justkui samblast, hallist põdrasamblast tehtud. Aga tal oli säilinud tema enda nägu ja tal olid silmad. Heatahtlikud inimese silmad. Ta oli aeglane, vaevu hingas ta. Seedis kaua seda, mida ma temalt polnud veel päridagi jõudnud. Ja vastas mulle kummalisel häälel. See oli selline… mägra hääl, pooleldi mökitamine, pooleldi röhkimine. Nüüd seisan ma siin bussis ja vaatan oma vanaonu, kes on täiesti elus aga elaks justkui mingis paralleel-dimensioonis, mida võib näha aga milles ei saa osaleda. Istun armatuurlauale ja vaatan teda. Vaatan, mis juhtub, ootan ja mõtlen. Mul ei ole kiiret mitte kuskile. Surnud vanaonuga kohtumine tähendab midagi olulist ja mul on piisavalt oidu peas, et lasta juhtuda sellel, mis juhtuma peab.

Aeg tiksub, kilomeetrid voolavad kärestikulise asfaldijõena bussi alt läbi. Sadu on lakanud. Potisinised pilved püsivad liikumatult kuskil lääne pool, idast aga paistab juba sinist taevastki. Õhtutunnid lähenevad aga meie siin sõidame mööda tühja maanteed, mille olemasolust mul iialgi aimu pole olnud. See algas sealtsamast Narva maanteelt ja kulges läbi lennuvälja otse ida suunas. Ümberringi on tühjad viljapõllud või üles küntud kartulipõllud, madalad sood ja kuldsed metsatukad võimsate kaskedega. Algab pime mets ja asfalttee saab otsa, porine kruusatee kulgeb läbi tihnikute nagu tunnel. Bussis on hämar. Vaatan Möldrit justkui kahtlustades, et näen hämaras tema silmi punaste sütena hõõgumas nagu kurivaimul. Aga tema silmad on aukus. Kas tõesti on kuri end temast eemale hoidnud?! Ja siis lõpeb mets ja algab lõputu lagendik. Eespool on näha tuttavat alleed ja tuttavaid maju, tuttavat talu, kus möödusid paljud mu lapsepõlve suved. Möldri enda talu, mis praeguseks on juba ammu müüdud, ümber ehitatud, maha põletatud. Siit bussist ma aga näen oma lapsepõlvest tuttavat vaadet. Alle vahel jalutavad haned, põllul kargleb keti otsas käheda häälega hall Laika, kes oli vana koer juba siis, kui mina olin alles seitsme aastane. Näen valgust paistmas talu akendest. Ja õuel oleks näha justkui liikumist. Buss ei peatu, kuid sõidab üsnagi aeglaselt ja Möldri näole langeb vihmajärgset valgust, mille alt paistab tema kerge naeratus. Kruusatee aukudesse on kogunenud vihmavesi, mis peegeldab sinist taevast. Mölder naeratab nii, et ma korraks näen tema hambaid. Siis vahetab ta käiku, nuusatab läbi nina ja ma näen, et tema silmad on umbes samasugused nagu minul.

2008-08-19T03:06:00.000-07:00

SALAJANE AED

Oma salajases aias käin ma selle suve kõige palavamatel päevadel ikka mängimas. Vanade kõdunenud puumajade, roostes plekk-garaazhide ja viltuste aedade vahel asub minu väike paradiis. Minu ühiskond, kuningriik. Seda valvavad äärtest ja igast väiksemastki nurgast käharad vanad õunapuud ja neile väärikuses sugugi mitte alla jäävad kirsipuud. Võite ette kujutada, milline siin kevadel on. Mai alguses, kui mind esimest korda siia kisti, oli siin silmipimestavalt valge. Võttis aega, et harjuda. Valgust tuleb omandada, see tähendab, hingata, neelata, sisse lasta tasapisi, väikestes kogustes. Siis ei jookse valgus sinu eest ära. Siis ei lähe valgus valedesse kohtadesse sinu sees. Tuleb kuulata rütmi. Ürgset rütmi. Ja see ei ole mitte mingisugune esoteeriline umbluu või fantastika! Jää korraks vait ja sa kuuled, kuidas su oma kehas tiksub justkui kell. Seesama süda, mille löömisega kõik nii harjunud on. Kuula oma südamerütmi ja siis kuula seda tumedat tühja fooni, mis asub selle taga. See on baas, millele võid julgelt astuda, et siis tõeliselt käima õppida.
Mina olin juba ammu lasknud end triivida võõrastesse paikadesse, andmata endale aru, milliste sügavuste, milliste tundmatute väljade kohal ma parasjagu hõljusin. Vaatlesin taevast ja sinetavat vetepinda, muretult nagu tuules liuglev kajakas. Tõusin laineharjadele, et siis mõnuga alla laskuda ja jälle tõusta, jälle laskuda. Hallutsineerisin külluslikest randadest, mis mind kaugustes, vaid väikeste inimeste poolt välja mõeldud ahistavates kaugustes ootavad. Aga pidevalt tundsin, kuidas merepõhi minust allpool oma mustendavas elutus sügavikus mind enesesse kisub. Liikumine ja painlikkus, lainetel lõbutsemine üles-alla- kõik näis toimivat. Trajektoorid muutusid väheldasteks nii et ma arugi ei saanud. Elavuses eneses peitus vangistus, mis haaras mind oma limaste kombitsatega, kiskus mind vägivaldselt õuduslikku paralüüsi. Ja nii ma kangestusin valkjaks limaseks tombuks surmsoolase surnud süviku kohal. Kuidagi loksusin ma madalasse, solgisesse ja sooja keskkonda suure räpase linna keskel, mille rentslid said minu maandumislavaks "suurest elumere seiklusest". Kõige jälgim saast, tripperi mädavoolusest, oksest, soolehaigustest ja kõhuparasiitidest koosnev hakklihamasinast läbi aetud löga- nii võib kokku võtta selle, mis mööda mu kodurentsleid igapäevaselt voolas. Ja siis sattusin ma ühtäkki siia. Samm sammu haaval, kõndides vaid selles suunas, mis mulle kõige hingeomasem ja südamelähedasem tundus. Selleks on mul idakaar, kui ise seljaga lääne poole olen.

Saladuste aed. Tohutud karikakraväljad, tuhanded pojengid ja lõputud seljandikud muinasjutulõhnaliste põõsasroosidega. Floksid, hüatsindid, iirised. Kõike kasvab siin. Valged roosid, roosad roosid, punased roosid. Ja nende kõigi keskel, kiviktaimla keskpaigas sirguvad mustad, täiesti ronkmustad roosid, justkui mälujälg minu sisemuses. Iga päev leian ma endale siit aiast mõne meelepärase mängukaaslase. Mis iganes mul aga pähe tuleb. Kui vaid soovite- keset suve lumikellukesed? Pole küsimust! Või siis tsillad, millest mõeldes täitub kogu rind kadunud kevadete nutuga ja eesootavate kevadete väljakannatamatu igatsusega, mis rõhub ja ahistab just nii nagu paratamatuse ja kaduva äratundmine, selle päralejõudmine. Koguneb nagu vihm pilvedes ja siis kärgatab kõu! Valgus! Selliste pilvede taga on alati valgus. Kui see pärale jõuab, on vihm kadunud ja järele on jäänud märjad lombid asfaldiaukudes, osoon õhus, kergem hingamine.

Meelespead! Meelespead! Miks nad mulle niiväga meeldivad!? Suur, võimas ja pealiskaudne maailm, ajades taga oma kõrgeid ideaale, ülekullatud roose ja paabulinnu sulist pikitud bukette, tormab nagu kari metsikuid elevante oma eesmärkide poole. Keegi ei pane tähele, et nemad on alati olnud olemas, et nemad on alati olnud seal, valmis, sinu jaoks. Oodanud ja jälginud sind alates su sünnist! Ja kui sa natukenegi vaadata suvatsed, siis sa näed, et nad vaatavad sind oma taevasiniste silmadega ja ütlevad "ära mind kunagi ära unusta".

Aegajalt tõmbub mu keha valudest krampi ja ma varisen kokku, kasvõi siiasamasse, nende meelespeade ette. Ma nutan kibedalt ja väänlen. "Palun andeks, ema, palun andeks, ema!". Ema ei olegi mul kunagi olnud. Vaatan aia kohal paistvat keskpäeva päikest. Lapsena pidasingi teda oma emaks. Kas nüüdki?

Aegajalt satub siia külalisi. Siia, minu koju, minu väikesesse paradiisi, siia minu saladuse keskele. Aegajalt tuleb siia lapsi lähemast elutuna näivast ümbruskonnast. Neid on väikeseid ja räpaseid, tublisid ja painajalikult asjalikke, kaebaja-tüüpi väikseid väärakaid, ja siis selliseid veidikene küpsenuid. Siin käib üks noormees, umbes 12 aastane. Väike räpane väikevend käe kõrval. Nad tulevad siia justkui oleks neil selleks mingi enesestmõistetav õigus. Nad saabuvad siia nagu oodatud külalised, oma vastiku egotsentrilise enesekindlusega. "Tere, ma olen noor ja mul on kõik ees- aga see aed siin, see aed, kus viibimiseks mul enesestmõistetav õigus on, jääb üheks ilusaks lapsepõlvemälestuseks paljude teiste keskel!". Ma tahan karjuda! Ma tahan purustada! Nõnda torman ma aia kõige kaugematesse nurkadesse, kus kasvavad läbimatud tihnikud metsvaarikatest. Seal ma siis laman keset vihmausse ja üraskeid, libedaid ja jälke sajajalgseid. Laman ja ootan, et see vägivaldne päev kord lõppeks ja saabuks kuuvalge öö, mis lubaks mul taaskord suudelda musta roosi, taaskord puudutada roosade pojengide täidlaseid õisi. Segamatult, inimväärselt! Just sel viisil nagu on minule ette nähtud kõige selle eest, mis ma läbi olen teinud. Ma tõepoolest usun, et olen midagi sellist ära teeninud!

Ja siis ikkagi saabub üks jälestusväärne üllatus. Ettearvamatu ebaõiglus ja vägivald minu tundliku meele kallal. Ühel õhtusel tunnil, kui ma olen pärast pikka läbimõtlemist ja mitmekülgset kaalutlemist saavutanud usalduse, et võin just sel korral tulla välja oma pelgupaigast enne kesköise kuu taevasse kerkimist, taban ma ühe häbematu noore organismi seismas otse minu teel rooside juurde. Seal ta on- nagu hernehirmutis või põdra sarvedest pooltühjaks rapitud noor kuusk! Võigas ja värdjalik, oi kurat, olgu neetud kogu maailm oma väärtustega, mis teevad elu elamisväärseks! Ühe pika hüppega olen selle luise nooruki pikali paisanud, ahmin oma huultega ahnelt tema kõrvu ja kaela, hõõrudes oma teravate habemetüügastega marraskile tema piimahabemes põsed. Hirm on teda rabanud sedavõrd, et tema organism ja teadvus on shokis. Tema kõrist ei pääse peale vilisevate hingetõmmete välja mitte midagi. Ahmin tema õhku ahmivaid huuli, koolnukangestuses keelt ja rohusööja siledat hambarida enda suhu, kistes alla tema teksapükse, aluspükse, isegi tema genitaalpiirkonna pehmet õrna karvkattega nahka kisun ma oma küünistega tema küljest lahti. Mina ei tee häält, tema ei tee häält. Me püherdame maas, litsudes oma selgade ja puusade all hoolimatult laiaks terved põõsatäied pojenge. Keeran teda enda ees risti-rästi, rullin teda edasi-tagasi justkui oma tabatud saagiga mängiv kaslane. Hakkan teda tasapisi mäluma, närima. Hammustan teda reie sisekülje ülaosast, sellest pehmest kohast, mille kõrval ripuvad tema hatused, spetsiifilist higilõhna eritavad genitaalid. Hammustan teda tugevasti ja rebin temast välja tükke liha, rasvkoe ja nahaga. Vahepeal pean temaga jälle mängima- siis ma hellitan teda näost, võibolla isegi rahuldan oma seksuaalseid tunge mingil moel. Mind kontrollib loodus- muld, taimed, õhk, taevas ja füüsikaseadused. Ma mängin oma ohvriga senikaua kuni temast jäävad järele vaid verised tükid luud ja liha, mille külge on kleepunud paks kord mulda. Ma tõstan iga tüki hammastega üles ja vean siis aia kaugemasse nurka, sinna oma pelgupaika metsvaarikate vahel. Tükkhaaval viin ma sissetungija spetsiaalselt kaevatud aukudesse. Mätsin maapinna siledaks ja kõvaks, lõõtsutan pisut. Torman siis tiiru peale oma aiale, ronin ühe vanaldase õunapuu latva ja üürgan raevukalt taevas särava täiskuu poole. Kui mõnes sellekandi tühjas puumajas juhtub keegi elutsema ja parasjagu kuulma minu hirmuäratavat üürgamist, kaovad tal kohe kindlasti peast igasugused mõtted seada kord oma sammud aeda. Minu koju, minu salajasse kantsi!

2008-07-14T12:15:00.000-07:00

Oksana

Täna on niisama palav päev nagu eile lubati. Aknatagune termomeeter näitas juba hommikul kolmkümmend kraadi. Võtsin linnupetet ja tõmbasin selga need vanad rasked riided, mis ma Vellolt sain. Garaazhis oli jahe ja mõnus. Sättisin piduritrossi ja tegin käed tavotiseks. Külgkorvi panin ühe suure vineerist pudelikasti- saab minnes ühtlasi ka taara ära viia. Mootorratta jätan onu Vello juurde, nii leppis vanaema temaga kokku juba kevadel. Aga lõunasse ma kohe ei lähe, sest suure sinise järve ääres puhub veidigi seda mahedat helesinist tuult, mida mujalt ei saa. Hakkan siis aga sõitma. Kesklinnast, turuhoonest läbi, sealt võtan maale natuke söödavat kaasa.

“Kaks heeringat!” ütlen ma räpase kitliga paksule vanamutile leti taga. Too kougib mulle suurest tünnist kaks õige prisket heeringat välja, keerab paberisse ja paneb kilekotti. Ulatan talle raha ja lähen lihalettide juurde. Need kalaletid haisevad ikka jubedalt. Limased lõpnud lestad, külmutatud skumbria, mingid konservijubedused.

Turul hõljub üleval toore aga ikkagi vana liha lõhn, nädalate jooksul kogunenud roiskuvate jäätmete (need võivad olla isegi mikroskoopilised) hais ja läppunud hapukurgi lõhn. Venelased armastavad hapukurki- käivad mööda müüjaied ringi ja maitsevad igaühelt natuke. Aga mulle läheb nüüd liha korda. Võtan kaks latti suitsuvorsti ja kilo maasinki. Sätin kõik ilusti kilekotti. Ahjaa! Leib, sai, või. Viimane keeratakse suure känkrana paberisse. Lõhnab küll värske. Müüja-vanamutil oli suus kolm kuldhammast.

Väikesed räpased Supilinna lapsed müüvad turuhoone ukse ees suurt valget kala. 25 rubla tahavad selle eest saada. Väike heledapäine poiss, paljas nagu porgand, ainult lühikesed püksid jalas. Ise must nagu murjan. Ja väike tüdruk, kah heledapäine. Õde vist. Kleit seljas ja ka räpane nagu notsu. Naer tuleb peale. Kala on peaaegu sama pikk nagu poisike.

“Mis kala see teil on selline?”
“Tõugjas!”
“Emajõest püüdsite?”
“Emajõest jah!”

Naeran ja vaatan seda kummalist kala. Pole sellist varem näinudki, ainult “Kalastajate käsiraamatust” lugenud. Haruldane kala aga siinsamas Emajões tõesti leidub. Ostma teda ei hakka, see on ju nagu suur särg, pealegi siin Tartu all on jõgi nii solgine, et siinseid kalu saab süüa vaid ussirohuga pooleks.

“Te vaadake, et te usse niiviisi ei saa. Jõgi on ju must!” ütlen ma neile juba eemale minnes.
“Ise sa oled üks uss!” norib posikene vastu.

Linn on suviselt laisk ja vaikne. Bussijaama juures putkade-kooperatiivide ümber käib sagimine. Ja mööda jõge tuiskab Polaris, võimas tiibur, paras Peipsi lainemurdja. Istun mootorrattale ja sõidan Jaama tänava taarapunkti. Saan oma kopikad kätte ja sätin minekule. Sõjaväeosast mööda, siis Narva maanteele. Ilus sõit on sinna Kallaste poole. Vahi küla all, kus Tartu poolt tulev tee Jõhvi maanteele jõuab- seal otse käänaku peal, paremal pool, on tee ääres alalõpmata hunnik katkiseid klaaspurke. Mingi taaravedaja-autojuht teeb juba aastaid sealt pöörates ühte ja sama viga, nii et koorem variseb. Alati, kui seda teed sõita, võib näha klaasihunnikut tee ääres. See on nagu aamen kirikus. Aga vooremaastik on ilus. Tõusud ja langused, lagedad põllud. Sõidan Väägvere kauplusest mööda, seejärel tuleb Matjama. Siis on varsti Koosa ja peagi on oodata Alatskivi. Peipsi lähedus ilmutab end tasapisi. Enne Kallastet näitab järv ennast päris palju. Kuradi sinine on see, pind nagu voogaks vaikse ilmaga. Ja kui on tuult, siis on järv tume-tumesinine, vahuste laineharjadega nagu lambakari nosiks vee peal vetikaid. Linna sisse pöörates ei tule mul enam kaua sõita.

“Tädi Oksana!” hüüan ma õuele sõites ja lasen signaali. Sinises kodukitlis sinisemustrilist rätikut kandev kuldhambaga Oksana riputab parasjagu pesu kuivama. Pöörab ümber ja lööb kahte kätt kokku!
“Minu poiss! Minu poiss tuli!” hüüab Oksana, pisarad silmis suurest rõõmust.

Astun rattalt maha ja emban teda. Ta ulatub mulle rinnuni. Musitab mind põskedele ja tirib käisest. Ruttu vaja tuppa meelitada, et mind kostitada. Võtan külgkorvist oma kompsu kaasa ja lasen asjadel minna nii nagu nad minema peavad. Oksanal on kahekordne maja. Pitskardinad akende ees, mis sest, et aknaraamid on siniseks võõbatud. Ta on Peipsiääre venelane, põline sibulakasvataja, kelle vanemad ja vanavanemad, kõik esivanemad olid vanausulised. Midagi on ta rääkinud ka Tatarimaast. Aga mees kukkus tal juba kümme aastat tagasi talvel järve peal olles jääprakku ja rohkem teda ei nähtud. Viisteist aastat olid abielus olnud. Räägitakse, et see järv ei taha eriti uppunuid välja anda. Räägitakse ka seda, et Oksana mees olla Venemaale läinud ja seal naise võtnud. Ilusa noore naise. Kes seda teab?! Oksanal pole peale koduse altari ühtegi kohta, kus oma meest mälestada. Alguses ei sallinud Oksana Peipsit silmaotsaski, tahtis koguni ära siit. Aga kus tal mujal asu on ja kes teda ootab? Mõned sugulased on Leningradis. Aga Venemaale tema ei lähe. Äkki astubki Pavel (selline oli ta mehe nimi) tänaval vastu, noor naine käevangus?!

Toas on mõnus jahe tuuletõmme, aknad on pärani. Panen oma kiivri köögilauale ja sasin pead. Võtan nahkpintsaku seljast ja panen toolileenile.

“Kohe, kohe....” ütleb Oskana midagi toimetades. “Kohe!”
“Noo, mis sul on siis nõnda kohe, ah?!” küsin Oksanalt ja torkan teda nimetissõrmedega selja tagant ribide vahele.
“Uihh!” kiljatab Oksana nagu väike edvistav plika. “Minu ulakas poiss!”

Naeran mõnuga. Tal on päris omamoodi aktsent, üldsegi mitte tüüpilise venelase oma. Räägib kuidagi pehmelt.

“Oksana, mulle ikka meeldib see, kuidas sa eesti keelt räägid!” ütlen ikka veel köögis seistes. “Mis?!” küsib ta arusaamatult. Muudkui toimetab ahju ja samovari kallal.
“Aktsent!” ütlen ma kõvema häälega. “Mulle meeldib su aktsent!”
“Noo..see on ju venelase aktsent. Peipsi vjeenelase aktsent!” ütleb ta oma slaavilikkust rõhutades.

Astun elutuppa, viskan jalad lauale ja vedelen niisama. Toanurgas on lesing. Oksana armastab seal talviti magada. Nii väike on see. Nagu lastevoodi. Panen raadio mängima:

Minu südames sa elad, kenas päiksepoolses toas...Minu südames sa elad, suure armastuse loal...Minu südames sa elad, seda keelata ei saa...Sest mu südamesse sisse oled kirjutatud sa....

Süda läheb härdaks, meel läheb pehmeks. Köögist tuleb toidulõhna ja kostub taldrikutega kolistamist. Oksana paneks mu meeleldi elama oma maja päiksepoolsesse tuppa, hoolitseks mu eest iga päev nii kuidas jaksaks. Mulle tuleb meelde mu oma komps, mis ma linnast kaasa võtsin. See vedeleb esikunurgas. Võtan selle üles ja viin kööki. Oksana kupatab mind jalamaid elutuppa tagasi ja lubab ise kõige eest hoolt kanda. Saan natuke veel vanu lehti lehitseda ja raadiot kuulata, kui juba tulebki Oksana pirukahunnikuga, igasuguste kastrulitega, taldrikutega, kannuga, klaasidega. Kapist ilmub nähtavale pudel valge viinaga ja kaks pitsi. Võtame Oksana terviseks ja anname üksteisele suud.

Väljas on tõusnud tuul. Hea on ikka siin suure järve ääres. Lõuna-Eesti on juulikuus nagu väike kinnikasvand kogretiik. Umbne ja mudane, ainult parmud lendavad edasi-tagasi. Katsu sa seal Võru ümber olla siis. Oksana ei ole Võrus käinud. Võtan pannilt värskeid kartuleid koore ja kuivatatud latikaga. Kallan Oksanale ja mulle ühed pitsid. Haukame mõlemad heeringat peale.

“Oksana, aga ma viin su ükspäev Võrru?!”

Tema hakkab hädaldama nagu temperamentsele vene naisele kohane, et misjaoks mul vaja teda Võrru viia on. Sama mis Kallastelt Võrru on ju Kallastelt Tallinna. Vaat, pealinna tahaks Oksana ikka minna. Ja tõepoolest, ma olen nõnda uljas tujus, et loobiksingi lubadusi ja tõotusi siia-sinna. Valan uuesti viina mulle ja Oksanale, võtame põhjani ja haukame hapukurki peale. Et siis... Kuidas mul läinud on?! Siiamaani, noh, teen ikka seda ja natuke ka teist. Millega ma õigupoolest siis tegelen?! Aga seda ei ole Oksana minult kunagi ju küsinud. Kui ma ka ise oskaksin sellele vastata. Elu ja selle mõtte järele küsin ma harva ehk vintis olles.

Tead, Oksana. Hein on Võru kandis juba tehtud. Lakk on värsket heina täis. Ja päikest on seal palju. Õhk on päikesest kuldne. Aga see kuldne õhk, see ei liigu, lausa seisab. Ainus, mis liigub sellistel päevadel nagu täna, on ...putukad! Mustmiljon erinevat sitikat! On kärbseid, parme, ritsikaid, igasuguseid, tead noh, neid mardikaid on- hakkan Oksanat kõditama külgede pealt. Tema lööb käega ja naerab aga üldse mitte enam nii elevalt nagu enne. Ta tunneb mehi, ta teab seda, kuidas nad tulevad, kui palju inimlikku jällenägemise rõõmu sellest on, siis saab nende eest hoolitseda ja uudiseid kuulda. Ja siis on mehed nagu ikka- mehed. Tahavad viina, tahavad naist. Järgmisel päeval on jälle minek ja taas on käes üksindus. Seesama vana tuttav üksindus, mis tunneb Oksanat läbi ja lõhki, ja mida Oksana tunneb läbi ja lõhki. Mine või mehele! Mina kallan aga uued viinad, endale ja Oksanale. Pudel on väike, küllap Oksana meelt mööda valitud mõõt, mida mööda mees käima peab. Aga ka minul on üks pudel haljast varuks. See on mul alati seal külgkorvis, istme all, riide sisse mähitud. Võtame pitsid tühjaks, mul on juba kilk peas ja küllap ka Oksanal. Haukan pirukat peale. Oksana kallab mulle musta teed, et ma virgem oleksin. Luban talle täna mehe eest olla. Teeme pärast sauna ja seekord ei pea vaid tema mind aitama, vaid ma võtan ta ise ette! Selle peale hakkab ta heledal häälel naerma. Seejärel silmitseb mind kurvalt, silmad natuke vesised. Tõmbab mul käega üle põse. Tunnen end tõelise elumehe ja luftikutina. Tukk laubale vajunud, joodud pitsidest paraja munajoodiku ilme näol. Väljas kireb kukk. Tahad, Oksana, olen sulle mehe eest ja löön kirvega pea maha sel kukel? Naabri kukk, seda parem. Tahad, Oksana, olen sulle mehe eest ja kutsun linnast sõbrad appi- teeme talgud ja koristame ära su õue. Vanad lagunenud puuriidad likvideerime ära ja teeme uued, ümarad? Tahad, Oksana, ma parandan su teleka ära?! Tahad, Oksana, ma võtan sind praegu siinsamas, selle sohva peal?! Ainult soovi! Soovi, mida iganes sa tahad?! Ma täidan kõik sinu südamesoovid ja unistused!

“Kallis poiss!” ohkab Oksana. “Vaata mulle silma sisse!”
Vaatan Oksanale silma sisse. Tal on tumepruunid, peaaegu mustad silmad. Tatari juured?
“Kuss! Ole tasa!” ütleb Oksana mahedal häälel. Ja paneb oma käe minu jalale.
“Mmm, ma kuulan!” ütlen mesimagusalt ja jään kuidagi imelikult uniseks. Sulen silmad.
“Ei, tee silmad lahti!” käseb Osana. “Tee silmad lahti ja vaata mulle silma sisse!”
“Ma vaatan!”
“Vaata õigesti! Vaata. Näe! Vaata siia. Siia. Vaata!”

Ma vaatan talle silma sisse. Tumepruunid, peaaegu mustjad silmad. Midagi väga võõrast, väga ehmatavalt teistsugust ärkab üles minu hinges. Need silmad neelavad mu alla. Need on ju nõiasilmad! Ta sosistab midagi mulle otse näkku. Silmist purskab tuld. Ta sosistab, lausa sisistab mulle võõras võika kõlaga keeles, mida ma iialgi kuulnud ei ole. Sõnub mu ära! Paneb mu needuse alla! Neelab mu tervelt alla! Ohhissand, kuhu ma sattunud olen! Ohhissand! Ohhissand! Halasta mulle, anna mulle andeks!! Tunnen tema lõhna täitsa enda lähedal. Kui julgen kord silmad lahti teha, märkan seda kulunud ja päevitunud, vana aga siiski prinki nahka enda näo lähedal. Ma tunnen selle lõhna, päris naha enese lõhna, Oksana hinge immitsust. Ninajuur, kulmud, silmad ja silmalaud- sellesama noore naise, kelle pilt on siinsamas minu pea kohal, sellesama noore naise nägu on see.

Oksana patsutab mind pehmelt reiele: "Nüüd lähme sauna, poiss!"

2008-02-29T02:52:00.000-08:00

suured tänud:

(:) kivisildnik, andres rõhu, toomas kalve, kultuurkapital, jt asjaosalised

retsensioonid, arvustused, intervjuud:

1. EE

2. Sirp

3. EPL

4. EPL intervjuu

5. Just intervjuu

2007-11-06T00:40:00.000-08:00

TRÜHVLID

Silmitse neid, mu hing, nad on tõepoolest võikad!
Charles Baudelaire; "Pimedad"

***
Tol valgel suveööl oli õhk nii lämbe, otsekui tiine kastani- ja sireliõitest. Taevas helendas kangekaelselt, sest päike varitses seal kusagil horisondi lähedal, ning ähvardas iga hetk tõusta. Niiskete linnamüüride varjus oli veidikenegi kergem hingata, ma ootasin Sind seal, otse sinu akna all. Ja alati sel kuul ilmusid Sa minu ette õhetaval jumekal palgel, Sinu rind liikus hingamise taktis, Sa näisid kui marmorist tehtud. Ja Sa kandsid sirelite värvi kleite, Sa isegi lõhnasid nagu sirelid... Kõndisime vaikides mööda munakivisillutisi, kuulates üksikuid kaugusest kostvaid helisid ning iseenese samme. Sinu kingakontsad klõbisesid vastu kumeraid munakive... Tol valgel suveööl peatusime ühes peenes trühvlikohvikus, mis asus ühes vanalinna sisehoovis, kuhu pääses kangialuse kaudu. Kohviku ette olid toodud lauad ja toolid, mis paiknesidki nõnda lohakalt kuid romantiliselt otse munakivisel maapinnal. Laudadel olid vahalõhna eritavad küünlad, õhus heljus lummavalt küps kohvilõhn; me istusime ning kuulasime viiuldajat ja pianisti, kes mängisid dekadentlikult sürrealistlikke meloodiaid, mis olid kohati nõnda morbiidsed, et ma jäin põnevusega jälgima sinna sisehoovi avanevaid aknaid. Majad olid räämas ja aknatagused tundusid tühjad, pimedad. Ometi olid akendel kardinad ees, millest võis järeldada, et keegi sealpool siiski elab. Kujutasin ette eraklikke poeete ja kunstnikke, kes elavad mõnes sellises mahajäetud korteris ning käivad all trühvlikohvikus söömas. Kindlasti piisab neile vaid ühest trühvlist päevas, sest see üllas maiuspala ei rikasta ainult keha, vaid ka vaimu. Veel kujutasin ma ette vampiire, kes on hüljanud oma kunagised korterid, ja asunud elama pööningutel, et peituda päevavalguse eest, ent hämaruse saabudes avada silmad ja tõusta katuste kohale.
Kui ma oma pilgu akendelt langetasin, märkasin ma maja ust, mis oli vahepeal avanenud. Enne oli ta kinni mis kinni. Ka ukse vahelt vaatas minu poole pimedus, totaalne tühjus, mis tundus olevat nii tihke, et võinuks omada väge avada või liigutada kõike. Hetkeks välgatasid mu mõtteis Sina; ma vaatasin su poole, ent nägin Sind hoopis muusikuid jälgimas- jah, Sinule ei olnudki silma hakanud need aknad ja see uks. Korraga ma tajusin, et keegi seisab otse minu kõrval.
Nägin kaht last seismas ja minu otsa vahtimas. Nad tundusid kahvatud selle sünge sisehoovi hämaruses, ja luukõhnad. Nägin nende seljas kaltse, nende pikki kondiseid käsi, mis hoidsid metallist kopsikuid sõrmede vahel; nende silmi, mis särasid kohvikuakendest paistvast valgusest.Üks neist sirutas välja oma käe koos kopsikuga- minu suunas. Instinktiivselt ma müksasin Sind ja ütlesin “vaata”. Sa võpatasid ja hüüdsid peaaegu kiljatades “appi, kust need veel välja ilmusid?”. Vaatasid mulle otsa, ka mina jõllitasin Sind, ignoreerides täielikult kahte näljast last, kes minult raha või toitu küsisid.

“Ma ei tea,” vastasin ma täiesti harjumuspärasel maneeril, istudes jalg üle põlve. Tundsin, kuidas see “ma ei tea” vormis minu näoilme jälestusväärselt ignorantseks ja kergemeelseks, samas selliseks kodanlikult “ainuõigeks”. See mina, kes ma olin harjunud olema, vähemalt seltskonnas olles, tekitas minus sedavõrd suure jälkustunde, et ma tõmbusin näost higiseks. Kuid ikka ei kadunud mu näost see totter ilme- üles tõstetud kulmud, “leebe pilk” risti läbi ülemise prilliraami, pooleldi naeratlev irve näos.
Vaatasin lapsi, nad ikka veel vaatasid meid. Üks neist küsis eriskummaliselt vaiksel häälel “vabandage, kas te saate meile söögiraha anda?”. Mul hakkas valus, irve taandus näost.
“Issand jumal!” katkestasid Sa minu mõtteselge hetke. “Minge ära! Minge äära!” Kõik toimus nii kiiresti, et ma ei saanud sõnagi suust välja. Ja Sa hüüdsid nii kõva häälega, et seda kuulsid ka teised kohvikulised, ning hakkasid jõllitama. Kostus hääli... Siis aga nägin, et ülevalt, pimedast aknast, mis oli praokile läinud, vaatas keegi alla. Ma ei näinud palju selles hämaruses, aga umbkaudu oli see keskealine naine, kõhn ja nõrgaks jäänud, kergelt kortsuline, tumedapäine. Ta hüüdis poolsosinal, ärritunud ent nõrgal häälel: “Tulge tagasi! Poisid! Tulge tagasi!!”
Märgates, et tema hüüdeid olid kuulnud ka kohvikulised, sattus ta ilmselgesse piinlikkusesse, jäi paugupealt vait, vaatas meid ja noogutas alandlikult. Enne akna kinnitõmbamist viipas veel poistele käega ja nõksutas pead. Siis oli ta kadunud. Äsja minu kõrval seisnud lapsed hakkasid ukse poole liikuma, samas ikka veel lootusrikkalt meie poole vaadeldes. Enam ei olnud mul mahti sinu poole vaadata. Minu käsi haaras mu hõlma alla rahakoti järele, ent siis tundsin ma Sinu puudutust, sinu vaenulikku mükset.
“Mida sa ometi teed? Annad raha või? Neile kaltsudele!” ütlesid sa põlgaval toonil. Lapsed kuulsid seda, nende näoilme muutus süüdlaslikuks või häbitundvaks. Mõelda vaid, kui sa pead juba kümne aastaselt iseenda ja oma pere pärast häbi tundma pelgalt seetõttu, et sa tahad süüa. Et sa oled vaene! Ma, loll, ei puutunudki oma rahakotti aga siiski ütlesin Sulle, et need on ju lapsed ja nad on näljas. Sa ebalesid põlguse ja järeleandmise vahel. Vaatasid neid hetke kaastundliku pilguga, ent see pilk sarnanes pigem sellele, millega vaadatakse pidalitõbiseid. “No võtke!” hüüdsid sa. Ma keerasin pea ja nägin lähenemas lapsi. Seejärel märkasin, et Sa olid tõstnud meie taldriku trühvlitega, ning ulatasid selle lastele. Taldrikul oli üks chilli trühvel, kaks Amaretto ning üks Düsseldorfi trühvel. Need on täiesti tarbetud maiused, ehkki käsitsi tehtud ja hirmkallid. Lapsed noppisid need kommikesed ükshaaval üles. Nende näoilmes võis näha leevendust. Või isegi aupaklikkust, aga kindlasti tänu. “Aitäh!” ütlesid nad, ja kõndisid kombekalt majja. Vaatasin üles ja nägin, et keskealine naine oli seda kõike klaasi tagant jälginud. Vaatasin talle otsa, ta vaatas mulle otsa. Vaatas mind natuke aega ja eemaldus siis pimedusse. Vaatasin Sulle otsa. Mul oli nii valus ja nii piinlik, teisalt jälle heameel, et Sina, kes sa nii kalgilt võisid käituda, osutusid ikkagi filantroobiks. Ma ei osanud seisukohta võtta, sest üks osa minust tahtis tormata sisse sellest uksest ja anda sellele õnnetule perekonnale kogu raha, mis mul rahakotis oli. Teine osa imetles aga Sind, selle õhtu romantikat, milles oli osa ka traagikal ja ootamatul andestusel. “Sa oled hea!” pidin ma sulle ütlema läbi mingi tundmatu sunni. Sa ei öelnud midagi. Hoopis palusid mul uued trühvlid osta ja taldriku välja vahetada, sest laste käed olid olnud räpased. Leti ees seistes ja uusi trühvleid välja valides tabasin ma end mõttelt, et kas tõesti saab neljast trühvlist söönuks?!

2007-11-06T00:38:00.000-08:00

AUGUSTIKUU SALADUS

Augustikuu tõi endaga lämbed ilmad ja suured rünkpilved. Taevas justkui kiskus algul veidi kõrgemaks aga pääsuke lendab juba nädal aega madalal. Mootorrattaga sõites võib tunda raskeid putukaid põrkumas vastu kiivriklaasi. Parmud hammustavad valusasti, sääski on aga vähe. Hein on juba ammu tehtud, juulikuu kõrvetav päike on niidetud väljad ära pleegitanud. Sinna on aga siginenud hulgaliselt rästikuid. Vastik ussisugu, millest tuleb eemale hoida.
Sõidan tihti oma vana Java mootorrattaga mööda kruusast teed, mis lookleb üle Lõuna-Eesti kuppelmaastiku. Iga mäe otsas on tihe kuusemets, igas lagedamas nõos on väike järvesilm. Järved on siin mudased ja sügavad, tumeda veega, kalda äärest kinni kasvanud. Sellistes järvedes mu onu salavõrgud sees. Mina oma külgkorvi-motikaga käin neid välja võtmas. Suurjärve ääres on onu paat, väiksemates järvedes pole paati vaja. Tuleb vaid natuke aega spinningut loopida õigesse kohta, et võrgujupp endaga kaldale tirida. Kala püüda on mulle alati meeldinud, seepärast võtsingi ma selle ülesande endale. Suitsuahi töötab pidevalt, sest mitu korda nädalas tassin ma koju priskeid linaskeid ja kokresid, vahel suuri ahvenaid ja jämedaid angerjaid. Veel meeldivad mulle need kalalkäigu retked iseenesest. Sõita üksi oma mootorrattaga mööda teid, kus peaaegu kunagi ei ole teisi liiklejaid. Palavuse tõttu on mul seljas ainult lühikesed püksid ja muud ei midagi. Maal olles käin terve suve paljajalu ja püüan võimalikult looduslähedane olla. Päike on mu pruuniks päevitanud, tumedad veidi lokkis juuksed on heledaks pleekinud. Olen sitke ja reibas, õnnelik selle üle. Ja kui ma istun oma tsiklil ja sõidan mööda tolmavat kruusateed, tundes enda vastu puhuvat tuult, valdab mind kirjeldamatu vabadusetunne. Võtan kiivri peast, lasen higiseks tõmbunud näol ja juustel tuulduda, õhetada. Panen silmad kinni, võtan käed pidemelt ja langen, lihtsalt langen...

Tänavune suvi on minu jaoks aga eriline, vägagi eriline. Ja eriliseks muutus see alles nädal aega tagasi ühel päeval, millest alates pole miski enam endine. Ei minu sees ega vist ka minu ümber. Mul on saladus, millest tahaksin teile jutustada. See saladus tekitab minus vastakaid tundeid. Ühest küljest olen kui joobunud ja armunud, teisalt tunnen, et seestun iga hetkega üha enam ja enam. Kõige talumatum on see, et hoian oma saladust vaka all. Ei räägi kellelegi, ehkki niiväga tahaks. Või kas ikka tahaks?! Ma ei tea. Igatahes on mul ka hirm. Ma ei tea, mis minuga toimub. Ühel päeval otsustasin hakata uusi, senitundmatuid kalakohti otsima. Teadsin, et onu talu lähedaste metsade taga asub soo, millest voolab läbi üks jõgi. Samuti pidi seal olema hulganisti jõesonne ja väikeseid järvesilmi. Sõitsin oma mootorrattaga nii kaugele kui sai. Roopasse sõidetud metsatee lõppes kilomeetri kaugusel onu talust ja vastu vaatas tihe võsa. Võtsin kaasa koti võrguga ja asusin raginal läbi võsa teele. Murdsin end läbi tihedast padrikust, kõndisin pimedas jahedas kuusikus ja jõudsingi lõpuks soo servale. Soo oli madal ja avar, väikeseid mände ja kasekesi täis. Maapind õõtsus jalge all aga ma juba aimasin, et eemal see jõesäng asub. Mõne aja pärast leidsingi selle üles. Jõgi oli viis meetrit lai, suhteliselt kiire voolu- ja tumeda veega. Nägin kohe ära, et võrkudega ei ole seal midagi teha, tuleb tuua kas mõrd või põhjaõnged. Samas aga otsustasin vaadata ringi, ehk kannatab selle võrgujupi mõnda järvesilma sokutada. Hakkasin kõndima. Aeg oli juba veidi õhtupoolne, tundsin spetsiifilist jõe lõhna, milles oli omajagu kargust. Järsku hakkas mulle silma midagi veidrat. Jõe ääres maas vedeles justkui mingi suur plastikaatkott, hele. Või siis purjeriie või telk. Midagi sellist. Kõndisin selle eseme poole ja mida lähemale ma jõudsin, seda enam hakkas mulle tunduma, et tegemist on inimesega. Kiirendasin sammu, hüppasin üle mätaste ja heinatuttide, jõudes lõpuks kohale. Ja seal ma vaatasin ja nägin, et minu ees lamab noore tütarlapse laip, valge kleit seljas. Minu ehmatus oli tohutu. Veri tarretas mu näkku, süda peksis. Ma polnud iialgi näinud noore inimese surnukeha, saati veel nõnda ilusa tüdruku oma. Aga siin ta lamas, näost kahvatu, sinised silmad kergelt lahti, suu natuke paokil. Ta tundus olevat värske, samas justkui tehislik. Nii nagu surnud ikka tunduvad olevat. Ma ei teadnud, mida teha. Pista jooksu, minna teatama, et leidsin laiba?! Või vedada laip endaga ühes, sest nagunii peavad politseinikud koos minuga siia kõndima. Vähendaksin jalvaeva... Ei. Ei ole hea mõte. Parem las jääb siia. Ja ehk on parem, kui ma ei teatagi kuhugi?! Hakatakse kahtlustama, tuleb jamasid. Jätan laiba siia, küll keegi teine leiab üles. Võibolla juba kuu aja pärast leiavad marjulised ta üles. Sellised mõtted käisid mu peast läbi.
Pöörasin end ümber ja hakkasin kiirel sammul tuldud teed mööda ära minema. Kõndisin ja kõndisin, teekond tundus pikk. Miski justkui painas mind, ma teadsin küll, mis see oli. Ikkagi see laip. See tüdruk. Justnimelt- tüdruk. Olen alati naiste suhtes võõristav olnud, ja see ei tähenda, et mind naised ei huvitaks. Vastupidi, niiväga huvitavad nad mind. Aga ma lihtsalt ei julge murda oma asjalikku loomust. Kardan jääda häbisse või ma ei teagi, mida ma tegelikult kardan. Aga see, kes seal lamab, on tüdruk. Mis temaga juhtus? Miks ta surnud on? Painajalikud mõtted läbistasid mu pead ja ma pöörasin end närviliselt ümber ja jooksin tagasi, surnud tüdruku suunas.
Seal ta lamas- justkui nukk oli ta. Õrn, kahvatu, kuidagi sügisene. Ja täiesti surnud. Nägin tema õhukese kleidiriide all turritavaid prinke rindu, tema puusi, jalgu. Aga see kõik oli surnud. Kas tõesti siis on surm ihade lõpp? Või on ihaluse objekti moondumine minu ihade lõpp?! See ilu, mis seal lamas, oli määratud roiskumisele. Kõdunemisele. Ja see idee kurvastas, samas ka erutas mind. Kui kummaline! Nähes ilu, unustame me surma. Justnagu lillede hurmava lõhna joovastuses kaotame me ajataju, elutaju. Sama tunne haaras mind aga siis, kui ma vaatasin seda surnud tüdrukut. Olin juba lapsepõlves kogenud selliseid tundeid. Siis aga ei ihaldanud ma naise ilu ega midagi sellist. Ihade alged olid minus olemas, mina aga suunasin nad ebakonkreetsete objektide vastu. Justnagu taibates, mida ma tegelikult sihin, armusin ma ära ühte nartsissi. Päris tõsiselt. Kõndisin ühel kevadel suures lilleaias, just nii nagu kõnnib inimene oma elukevadel teiste, ilusate inimeste vahel, ja otsib sealt endale õiget. Ja mina otsisin teiste lillede vahelt just seda õiget, kellesse armuda. Ja sealt ta paistis- just selline nagu ta peakski olema. Ta ei tohtinud esile kerkida ega ka mitte tahaplaanile jääda. Ta pidi olema lihtne ja armas. Ja seal teiste nartsisside seas oligi üks. Vaatasin teda eemalt, vaatasin ja armusin. Siis lähenesin, sirutasin käe. Silitasin teda. See oli see esimene puudutus, mida kõik armujad nii kaua ootavad. Ma nuusutasin teda, joobusin. Mitu päeva käisin ma tema juures kastekannuga, hoolitsedes tema eest. Vaadates teda. Tema oli lill ja mina inimene. Ma animeerisin ta lõksus olevaks printsessiks, maailma kõige ilusamaks kaunitariks, kes on saatuse tahtel lill. Ja seega mina olin tema avastaja, päästja. Ma võisin temaga teha kõike. Absoluutselt kõike, mida ma iganes soovisin. Ohjaa! Kired vallandusid minus, ma murdsin selle nartsissi pooleldi nuttes ära, tõstes ta peremehelikult oma nina alla. Vaatasin neid õielehti, ikka veel värskeid õielehti. Mõte, et nüüdsest on see ilu suunatud hävimisele, erutas mind. Ma tahtsin näha suremise metamorfoose, ma tahtsin näha seda, et ma tegelikult ka suudan selle imeilusa nartsissi muuta põrmuks. Loobumise traagika painas mind, ma kaevasin ta maa sisse. Ajasin mulla peale ja käisin teda mitu päeva järjest vaatamas, püüdes leida lagunemise tunnuseid. Süümepiinadega segamini tegin ma seda kõike. Ja nartsiss laguneski ära. Kui erutav see oli...
Tol augustikuisel õhtul lamas minu ees aga tüdruk, kes meenutas mulle seda nartsissi. Mina leidsin tema ja minul oli õigus temaga ette võtta asju... Puudutasin tema põske. Tal olid naiselikud näojooned, justnagu joonistatud. Ovaalsed põsesarnad, kergelt täidlased, heleroosad huuled. Suured silmad, pikad ripsmed. Puudutasin tema nina, mis oli väike ja väga ilusti proportsioonis kõige muuga. Sealsamas, minu käeulatuses olid tema rinnad, tema puusad, jalad, jalgade vahe... Oo, ei! Mida ma teen!? Mu südametunnistus oli tugevalt mõjutatud kristlusest, ehkki ma polnud iial uskunud midagi. Aga ka mitteuskumine oli mõjutatud sellest, mida ma ei uskunud. Ja nõnda turgataski mulle tõde, et surnute teotamine on pühaduse teotamine. See mõte koputas mulle vastu selga ja mu selg tõmbus külmaks, kananahk tuli ihule. Otsustasin minna koju ja unustada see kõik.
Öösel ei tulnud mul und. Mõtted keerlesid tolle tüdruku ümber. Mina vähkresin voodis, tundes kord külma-, kord kuumalaineid üle oma keha voogamas. Kargasin püsti, avasin välisukse ja istusin trepile. Väljas oli pime augustikuine öö, tähed särasid. Tähti oli meeletult palju ja paistis täiskuu. Ma kujutasin ette, kuidas surnud tüdruku keha kuuvalguses kumab. Kuidas tema pooleldi lahtistest silmadest peegelduvad tähed. Tema tardunud pilk vaatab lõpmatusse universumisse. Sinna, kuhu on läinud tema hing. Tundsin end halvasti oma räpase iharuse pärast. Mõtlesin, et kindlasti sel ööl vaatab tema hing ülevalt oma keha. Oma armsat keha, mis on elanud ettemääratust vähem. Tema hing teab, mis on ettemääratus. Tema hing teab kõike, ja andestab. Ent kas ta andestab ka minule?
Järgmisel hommikul sõitsin ma otsejoones sohu. Tüdruk lamas endiselt seal ja minu öine paanika ja piin tundus olevat kui halb unenägu. Nüüd teadsin ma kindlalt, et pean selle ilusa keha eest hoolt kandma. Nii nagu peab. Ma teadsin, et keha tuleb maha matta ja unustada. Päike praadis tugevalt keset sood, kärbsed lendasid. Augustikuu on mädakuu, kõik rikneb kergemini kui muidu. Teadsin seda. Seepärast tõstsin neiu enda kätele ja viisin ta jahedasse, hämarasse kuusikusse. Tema keha oli pisut tardunud ent mitte kivikõva. Kuusikus asetasin ta pehmele samblale ja vaatasin teda seal. Hämaras metsas, tumerohelise sambla taustal mõjus tema helendav kuma väga erootiliselt. Ma erutusin sellest. Sambla lõhn tekitas kummalise intiimse tunde. Ma tõmbasin keelega üle tüdruku huulte. Need olid pehmed, jahedad. Ma tõstsin tema kleidi üles. Selle all olid pitsilised aluspüksid. Tema rinnad olid võrratud. Niburõngad olid suured ja heleroosad, peaaegu, et naha karva. Tõmbasin alla tema aluspüksid, mille all oli see, mida ma polnud kunagi õieti näinud. Ja selle kohal oli väike, heledatest karvadest ruuduke. Mul avanes võimalus, nii rumalas olukorras, aga siiski avanes. Kohe? Nüüd? Siinsamas? Proovida? Oo, ei! Oo, ei! Tulge mulle appi, takistage mind!! Tõstsin tema jalad üles, need ei paindunud eriti hästi. Vaatasin ainiti seda suguelundit, ja tundsin, et ma ei suuda enam taltsutada ennast. Tõmbasin maha oma püksid, mille all miski juba õige kaua oli turritanud. Sealsamas, tema kõrval tegin ma oma ihadele kiire lõpu, suunates oma ejakulatsiooni joa neiu jalgade vahele. Mu nägu tuksles, olin ilmselt üleni punane nagu vähk. Hingeldasin raskelt, olles ehmunud keset sellist metsavaikust, sest minu sees käis kõva karjumine ja lärm, täielik oigamine, pöörane orgia. Õhku jäi väheseks. Vaatasin üles- kuuselatvade vahelt paistis hägune taevas. Valgus justkui kadus kuhugi. Raske madalrõhkkond rusus minu õhetavat keha. Vaatasin enda ümber- ei kärbseid, ei sääski, hämarus ja vaikus. Tüdruku ilme oli tardunud, selline nagu ennegi. Ma viskusin pikali ja uinusin.
Ma ei tea, kaua ma seal magasin, igatahes, kui ma ärkasin, olin ma läbimärg. Ümberringi oli pime, vihma sadas ladinal, vahepeal müristas ja lõi välku. Nõnda siis vallanduski kaua vindunud äike. Surnud tüdruk mu kõrval oli läbimärg. Haarasin ta endale sülle ja kandsin ta eemal asuvasse tuulemurdu, mahalangenud kuuse varjavate okste alla. Nähtavus oli halb ja ma ei hakanud koju minema. Olin kogu öö ärkvel, sukeldunud iseenda sügavustesse.
Hommiku saabudes lakkas vihm. Taevas läks selgeks, kuskilt ilmus udu. Oli hulga jahedam kui enne. September andis endast märku vist. Kõndisin mööda metsarada kodu poole, ümberringi saatis mind linnulaul, kusagil huikas õõnetuvi ja täristas rähn. Ma olin öö veetnud laibaga, ma olin suudelnud surnut. Osoonist pulbitsev õhk tegi mu mõtted selgeks ja ma justkui puhastusin mingist mürgist.
Järgmistel päevadel püüdsin ma metsas toimunut unustada. Tegin talutöid, lõhkusin puid, viisin võrke sisse. Toas olles kuulasin muusikat, lugesin mõnda raamatut. Tegin plaane ärasõiduks. Siis ikkagi hakkas mind paeluma metsas lamav tõsiasi. Minu väikene saladus, minu iha. Ma olin värske ja kosunud, end saunas puhtaks pesnud. Tema seal metsas oli aga endine. Ma siiski läksin vaatama.
Pidin ikka tükk aega otsima seda tuulemurdu, kuhu ma ta viisin. Seal, raskete kuuseokste varjus ta lamaski. Just sellisena nagu ta oli minu mälupildis. Helevalge kleit seljas, paljajalu. Blondid, kergelt lainelised juuksed laiali. Istusin tema kõrvale ja vaatasin teda.

Järgneb...

2007-11-06T00:23:00.000-08:00

ÜLIÕPILANE SIDOROV JA TORUMEES ÄKE

Üliõpilane Sidorov õpib instituudi teisel kursusel projekteerimist ning elab Mikhailenko nimelises ühiselamus, toas number 214. Käesoleval hetkel istub ta kirjutuslaua taga ning valmistub järgmisel päeval aset leidvaks joonestustunniks, püüdes vedada sirgeid ülevalt alla ja paremalt vasakule. Viis minutit tagasi lõpetas ta õhtusöögi, ning viskas prügikasti tühja konservikarbi (sardiinid) koos laua pealt hoolega kokku pühitud saiapuruga. Meeleldi kuulaks ta veel raadiot, ent öörahu algab juba pooleteise tunni pärast, ja just niikaua kavatseb ta homseks joonestustunniks valmistuda. Ta on korrektne ja täpne suurtes ja väikestes, kõikides asjades. Mida hoolikam sa oled, seda vähem teised sind märkavad- seda oli talle õpetatud juba maast madalast. Tähelepanu toob kaasa õnnetust. Suurim õnnetus on sattuda häbisse. Võib tekkida olukord, kus terve kollektiiv naerab üksiku indiviidi saamatuse üle, ja saamatusest suuremat häbi ei ole.
Noore poisikesena armastas Sidorov mängida konstruktoritega. Iial ei lõhkunud ta oma kokku pandud ehitisi ära, vaid hoidis neid kapis, klaasi taga. Mõnele üksikule soovijale näitas ta neid moodustisi asjalikul ilmel, ning asjast huvitatu pidi tundma piinlikkust oma emotsionaalse uudishimu ja saamatuse üle. Sirgudes meheks, tuli ta ära instituuti, et alustada inseneriõpinguid. Konstruktoritega mängida armastavale mehehakatisele ei ole huvitavamat ala kui munitsipaalüksuste kanalisatsioonitrasside projekteerimine. Just see oli Sidorovi eriala.
Ta mõtles parasjagu just pumbajaama konstruktsioonidele, kritseldades paberile erinevaid kujundeid ja üksikuid sõnu ja numbreid, kui uksele koputati. See oli Sidorovi jaoks üllatus. Tal ei olnud üliõpilaste seas sõpru. Ühiselamu administraator oli üks väheseid, kellega ta pikemalt vestelnud oli. See pikem vestlus kätkes endas ühiselamu eeskirjade üksikasjalikku lahkamist. Administraator, 65 aastane Jaroslav, kes kannab juba viimased 10 aastat peas üht ja sama kootud mütsi, hoolimata aasta- või kellaajast, kiitis Sidorovi hoolikuse eest ning ulatas talle võtmekimbu numbriga 214, mis oli barbaarsetest üliõpilastest puutumata jäänud tuba. Tuba on tõepoolest korralik- ei ühtegi posterit seinal ega saapataldade kraapejälgi maas. Aga nüüd on keegi ukse taga ja Sidorovil pole aimugi, kes see võiks olla.
Ta kõnnib äreval ilmel ukse taha, kulm kergelt kipras.
“Kes on?” küsib ta pisut malbevõitu rangusega.
“Torumees,” kõlab vastus.
Sidorov avab ukse.
Lävel seisab kartuli kujulise ninaga jässakas vanamees, tumesinised tunked seljas, alumiiniumist tööriistakast käes. Sidorovi ilme on asjalik:
“Saatekiri,” lausub ta külmalt.
“Ei noh,” alustab vanamees kähehäälselt. “Mul sealt alt see korrapidaja andis noh, et vaataksin veetsee...”
“Ilma saatekirjata te sisse ei saa!”
“Ei noh, mis nüüd, kuule poiss, ma...”
Torumehe käitumine on ebatavaliselt familiaarne. Tal puudub dokument sisenemaks ruumi number 214. Saatekiri või korraldus, millel peaks olema majandusjuhataja või administraatori allkiri!
Sidorov sulgeb ukse vanamehe nina ees. Ta on pisut häiritud sellises ebameeldivast vahejuhtumist ning püüab nüüd joonestamisega edasi tegeleda. Ent ukse taga seisev vanamees ei anna rahu.
“No poiss, kuule...Tee lahti noh, mul tead on siin kah tööpäeva lõpp...” hüüab vanamees ukse taga. Ja prõmmib rusikaga vastu ust nagu pöörane. See mõjub Sidorovile häirivalt.
“Kui teil dokumenti ei ole, kaduge minema!” käratab Sidorov.
“No ei ole, las ta nüüd olla, ma ainult veerand tundi,” kisab vanamees endise kangekaelsusega seal ukse taga.
Sidorov tunneb end häiritult. Ta ei saa rahulikult istudagi, kui teda niimoodi segatakse. Ja kui see vanamees kohe ära ei lähe, jääb Sidorovil joonestamiseks ettevalmistumata, ta satub häbisse ning saab halva hinde.
“Kaduge minema!” karjub Sidorov.
Vanamees ukse taga saab kurjaks. Ta kolistab midagi tööriistakastiga ja hakkab siis metalse esemega, ilmselt torutangidega vastu ust kolkima, ise karjudes “No kurrat! Poisinolk, tee lahti ja kohe!”.
See viib Sidorovil kopsu üle maksa ja ta sööstab hingeldades ukse poole, rebib selle lahti ning tõukab vanamehe pikali. Vanamees kukub armetult Sidorovi jalgade ette ning tööriistakastist pudeneb kõiksugu õlist leemendavaid esemeid. Ent sellest vaatepildist Sidorovile ei piisa. Kohemaid on ta vanamehel seljas ja taob toda rusikatega näkku ja pähe ja sinna, kuhu juhtub. Tema kõrvus viliseb ning silme ees on must. Mõne hetke pärast aga Sidorov ehmatab. Ta on sooritamas kuritegu, ta on tunginud kallale teisele kodanikule. Asjaolud asjaoludeks, ent juba võib ta olla ületanud hädakaitsepiirid. Ta tardub ning eemaldub. Lõõtsutades sulgub ta oma tuppa. Vanamees ajab end kobamisi püsti, korjab kodinad kokku ja kakerdab tasapisi alumisele korrusele. Kohe algabki öörahu.

***
Järgmise päeva hommikul istub Sidorov söökas ning lõpetab hommikusööki. Nagu alati, istub ta teistest eemal ning sööb kausi korralikult tühjaks. Korraga kõnetab teda keegi: “Üliõpilane Sidorov!”
Sidorov pöörab ümber ja näeb, et selja taga seisab dekaan Kargatsev, kelle kõrval tammub korrapidaja Jaroslav. Mõlemal on tõsine ilme näol, nii et head siit loota ei ole. Seda teab Sidorov esimesest silmapilgust. Ta kutsutakse kaasa.
“Tal ei olnud saatekirja!” ütleb Sidorov põhjenduseks dekaani küsimusele ning etteheitvale pilgule. Juba nad istuvadki dekaani kabinetis. Jaroslav on endast väljas ning vaatab maha.
“Kuid see ei andnud teile õigust teda rünnata!” hüüab dekaan.
“Ma ei rünnanud,” tõrjub Sidorov tagasi neid süüdistusi. “Ta...oli purjus. Ta kukkus.” “See on vale!” karjatab dekaan. “Siin...on Jaroslavi seletuskiri. Ta kuulis karjeid. Ning siin...Siin on teie isa kaebekiri...”
Sidorov võpatab. Midagi ei klapi. Tõepoolest, ilmselt on probleem laiem kui ta arvanud oli. Ilmselt ei seisne probleem vaid eileõhtuses vahejuhtumis... “Minu isa?”
“Teie isa!” kõmatab dekaan ning jääb Sidorovi krõllis pilgul jõllitama, pea kergelt viltu. Tema kriipsjas suuhoiak on täis etteheidet ja valu. Kas tõesti on Sidorov teinud midagi nõnda halba?
“Ma ei saa aru, millest te räägite! Mis puutub minu isa sellesse torumees Äkesse, kes ei esita nõutavaid dokumente ning püüab tungida minu ühiselamutuppa?! Kui temal on pretensioone antud juhtumi osas, palun tal kõigepealt tõestada oma huvi ning seotust sellega!”
Dekaan on üllatunud. Ta on tõesti üllatunud, ja seda kahel põhjusel. Esiteks on hämmastav, millise pateetikaga suudab see noormees end antud hetkel väljendada! Milline püha viha normatiividest kõrvalekaldumise suhtes! Ent milline arusaamatus, milline erakordne möödarääkimine....
“Sidorov! Torumees Äke, kellest me räägime, on teie isa.”
Sidorov kangestub. Pilk kivistub, keha tõmbub pingule, hing jääb kinni. Ta jõllitab enda ette, näost kahvatu. Torumees Äke on tema isa! Tema isa ei ole torumees Äke. Ei ole! Tema isa on torumees Sidorov!

“Minu isa ei ole torumees Äke! Ei ole! Minu isa on torumees Sidorov!”

“Kust te teate, et torumees Äke ei ole torumees Sidorov?”
“Dokument...” vakatab Sidorov vastuseks. Ta on lõksus. Ta ei vaadanud ega osanud ka küsida. Milline möödalaskmine. Nagu oodatud, on järgmine küsimus selline:
“Nägite te dokumenti?”
“Ei...” ohkab Sidorov. Ta on täiesti tönts ja röötsakil oma toolis. Jõud ja vastupanu on temast lahkunud. Ei näinudki dokumenti- see on kohutav möödalaskmine!
“Üliõpilane Sidorov!” lausub dekaan rangelt ja ametlikult. “Te olete instituudist välja heidetud vääritu käitumise tõttu. Siin on dokument, palun kirjutage sellele alla. Jaroslav aitab teil asjad kokku pakkida.”
Sidorov viskab ette antud paberile allkirja ning lahkub kabinetist Jaroslaviga koos. Ta on täiesti keeletu, enam mitte isegi vihane. Jaroslav, kartlik vanainimene, ei julge talle otsagi vaadata. Tal on noorest inimesest kahju veidi. Kuhu ta niimoodi läheb keset semestrit?! Pole peavarju ega toitu. Ja lahja olemisega on teine, kahvatu ja kiitsakas nagu piitsavars. Ning Jaroslavi peas tuksatab idee. Kui õige räägiks majandusjuhatajaga- võtku poiss tööle siiasamasse ühiselamusse. Kas poleks vahva- isa ja poeg käsikäes. Üks keerab torusid, teine vormistab korrektselt dokumente. Seda, mil viisil kõik juhtus, ei tea keegi. Ent kindel on, et Jaroslavi soov täitus. Mikhailenko ühiselamu torude eest kannavad hoolt endine üliõpilane Sidorov ning torumees Äke.

2007-11-06T00:11:00.000-08:00

ABSOLUTELY FABULOUS

Mis on naiste paradiis?

Oo! Pariis! Pariis!

Ta avas baarikapi tammepuust ukse ja võttis sealt välja pudeli konjakit X.O. Ta avas korgi ja valas meile klaasidesse. Ta võttis laualt karbikese ja avas selle. Sigarid, kas soovite?! Ja teenijanna küsis, kas soove on. Siis jättis meid omavahele. Milline oivaline õhtupoolik! Õhtupoolik luksuses ja glamuuris. Me ei vaja suurejoonelisi pidusid, kus keegi üksteist ei tunne ja kus lokkab ükskõiksus ning naerab pealiskaudsus. Silmade vetepind peegeldab kirja; suurt räpast vale, mis kappab trügimislainetel ja mida kannustab ahnus. Aga meie oleme täiesti võrratud!
“Giovanni! Kus on Giovanni!”
“Parfüümimees! Võlur! Lõhnakuningas!”
“Vana Giovanni! Kus ta küll on? Ütle, Giovanni, kus on Giovanni!”
“Oh, Giovanni! Kui ma isegi teaks!”

Giovanni pani käed näole ja hakkas nutma. Ma võtsin rinnataskust tema kingitud roosa siidise taskuräti ja ulatasin talle.
“Oh, Giovanni, sa oled nii hooliv!”
“Sa oled võrratu! Absoluutselt võrratu!”
“Ma ütlen sulle saladuse: ära usalda rätseppa!”
“Oh, Giovanni. Ma tänan sind!”
Samal ajal avanes uks ja sisse tormas madam Giorgio. Tema järel hulk imekauneid modelle. Giovanni tõusis püsti, pisaratest tema palgel said shampanjatilgad, sest keegi avas pudeli. See oli Giselle! Kellegi naine, kuulus kirjanik. Ta küsis, kas me õhtul ballile tuleme.
“Oh, Giselle…”
“Aga loomulikult!”
“Siis riietuge valgesse!”
Ja meie päevadest said kenakesed poeemid proosas. Aga natuke hiljem. Giselle ja madam Giorgio istusid kõrvuti nahksohval. Nad silitasid ja kiitsid teineteist:
“Oh, mu arm!”
“Mu veetlev kauniduse õis!”
“Me oleme parimad!”
“Absoluutselt võrratud!”
“Täiesti!”
“PANGE MUUSIKA VAIKSEMAKS!”

Sest modellid mängitasid 21 sajandi moodsaimat heliaparatuuri- Pet Shop Boys.
“Kas me lõpetame beluuga, või…meil on ju veel suitsulõhet ja neid mereelukaid!”
“Oh, mida iganes, mu arm!”
“Siis lõpetame beluuga!”
“Siberi katk!”
“Oh kui hirmus!”
“Mu mees käis ka Moskvas!”
“Mehed! Issand!”
“Kohutav!”
“Aga nad on seal kõik nii vaesed. Siberi katk tapab. Ja kogu aeg kuulavad kedagi poolakat Tarkovskit ja naudivad väga palju vodkat"
“Siberi?”
“Ida Siberi!”
“Kui õudne!”
Keegi ütles vahele veel, et tal on seal sõpru...

***
Giovanni esimene poeg läks hukka. Esimene poeg esimesest abielust. Abielust Luigiga. Luigi oli kena noor mees- valged hambad, suured musklid. Ta oli ajateenija. Giovanni nägi neid marssimas. Ta sõitis neist mööda. Sõitis oma Bentleyga. Ta laskis sohvril kohe peatuda, tormas välja ja kohe Luigile kaela.
“Võta mind!” karjus ta.
“Jah,” ütles Luigi. Sest ta ei osanud muud öelda. Ta ei teadnud. Ei tõsiasja, ei tõsiasju, ei fakti ega fakte. Ta ei teadnud maailma asju. Ta oli kirjaoskamatu.
Nad abiellusid. Ja lapsendasid väikese söesilmse somaalia poisi. Esimene poeg esimesest abielust. Luigi ei olnud järjekindel. Luigi oli tormakas. Ta ei oleks tohtinud New Yorki sõita. Ta ei oleks tohtinud selle suure fotograafi stuudiosse minna. Nad on elajad. Nad võtsid Luigi. Giovanni murdus.
Giovanni pühib pisaraid, kui Giovannist räägib. Ja ütleb mulle:
“Kas tead Giovanni…”
Somaalia poisi nimi oli Dhunga Bah- ta läks hukka. Must sõjakas veri vist. Kohe, kui Luigi kadus, hakkas ta köhima. See oli kaks nädalat pärast seda, kui Giovanni Luigit kohtas. Kolmandal nädalal poiss juba suri. Giovanni viidi mentaalsesse institutsiooni.
Nende abielu oli lõhki. Särav ja lühike abielu. Ja poiss surnud. Köhis. Arst käis ja ütles, et haigla. "Ei iial!" ütles Giovanni.
“Giovanni…Aga kas tõesti ei ole armastus jääv?” küsin.
“Oh…”
Giovanni teine abielu. Ta oli taastunud. Armid olid paranenud. Möödunud oli kaks aastat, ta julges jälle USA-sse minna. Hollywood. Elisabeth Taylor. Giovanni parim sõbranna. Ta viis Giovanni kokku Johniga. Millise Johniga? Ma ei saa öelda, ta haavub, kui ütlen. John on praegu abielus Davidiga ja elab Nice`s.
Giovanni ja John olid hiilgav paar. Nagu martiinikokteil. Nagu siidsukk ja nahksaabas. Nagu Giovanni käed vastu minu tuharaid. Oh, Giovanni, oh.
“Kas sinu armastus mu vastu on piisavalt tuline?”
Giovanni ei vasta. Tema hingetõmbed on sügavad ja värisevad. Tema käed tõmbavad laiali minu tuharad, oh, tema käed on soojad, minu kleidisaba all.
Avaneb toretsev tsirkus. Areenil on moekunstnikud. Puurides on modellid. Alasti. Nagu inimkond. Inimkond on alasti, moekunstnik riides. Aga publikut pole näha.
Puuridel on nimed, puuridel on märgid. Et inimene eristuks. Mitte ainult! Et inimese osad esile tõuseksid! Sinu tuharad, Giovanni. Sinu huuled, Giovanni.
Chanel, Dior, Lagerfeld, Givenchy, Gaultier, kallis, nimed, nimed, nimed, nimed.

"Giovanni!" "Võta mind alasti!"
Harpers, Tatler, English Vogue, American Vogue, French Vogue, kallis, nimed, nimed, nimed.
"Giovanni!" Aga meie. Oleme riides. Alati. Ka alasti olles oleme riides. Ja riides olles alasti. Moekunstnik on homogeenne. Homo Sapiens. Giovanni. Giovanni Versace.

2007-11-05T23:54:00.000-08:00

AUTOD TULID ÜLE MÄGEDE

Jõulud saabusid. "Ja siis tulid autod üle mägede!" ütles vanaisa lapselapsele küünlavalges elutoas ning nad vaatasid aknast välja. Mägedest tulid tõepoolest autod. Suured truckid, punased, tuledesäras. Ning punasel taustal olid valged tähed, mis ütlesid “alati”.

Autod olid juba lahkunud ning pererahvas magas. All kaminaga elutoas, särava jõulukuuse all tukkus kuldne retriiver oma õndsat und. Tema lontis koerakõrvad ei kuulnudki, kuidas paks punasesse riietunud habemega mees kaminast sisse ronis. Tal oli kaasas suur kott. Sealt ladus ta välja kingipakke ning jõulukaarte. Vaatas siis elutoas ringi ja hiilis kööki külmkapi juurde. Ta avas külmiku ukse ning ühtäkki paistis tema peale valgus. Ta võttis kapist ühe klaaspudeli oma paksude labakinnaste vahele. Avas korgi ning võttis klõmaka. Siis oli aeg teha sääred.
Samal ajal suures linnas: liiklusvool kestab päeval ja ööl. Ümberringi on suured sildid, valged, sinised, rohelised, punased. Punasel sildil on valge kiri “naudi!”. Ümberringi sagivad inimhordid. Kapuutsiga sulejopes noor neeger kõnnib õõtsudes kiirtoidu restorani. Tal on janu, suu kuivab ja kõht koriseb näljast. “Ma võtan ühe Big Mac`i!” ütleb neeger. “Ja mida juua?” küsib naeratav teenindaja, poolakas. “King size!” on vastus.
Arizonas on meeletu palavus. Lõgismaod on põrgulikust kuumusest pöörased, päike paistab halastamatult. Peamiselt kiviklibust koosnevat kõrbe läbib asfalttee. Sellel kihutab punane Ferrari. Pealtvaatajal on kohutav janu!
London. City of Gayz. Ühes glamuurses lokaalis peab jõulupidu elitaarne finantsasutus, kus töötavad ainult posid. Kõigil on päkapikumütsid peas, viisakad ülikonnad seljas. Joovad peamiselt Bacardit. Ja mitte paljalt.
"Uuuu, sometimes!" laulab Erasure. Boy George. Elton John. Ja muidugi PSB.

Autod tulid juba ammu üle mägede. Läbi Haanja lumiste nõlvade. Tulid ja tankisid oma laadungi kõikidesse kõrtsidesse. Ja vesi voolas läbi maakoore hoidlatesse. Voolas läbi torude tsisternidesse ja tsisterinidest läbi voolikute sinu klaasi, võõramaist laadungit lahjendama. 50/50! Aga ümberringi on must öö, valgust paistab vähe. The Baltic States. Tallinn. City of HIV. Kärbatand näoga Šurik leitakse surnult Balti jaama peldikust- süstal veenis. Kiirabibrigaadi töötajatel on punased tunked valge kirjaga. Šurnud Šuriku huuled on kuivad, tunduvad janused. Aga tema hing on juba läinud mägede taha. Sinna, kust tulid autod.

Pankurid pidutsevad. Kõigil on päkapikumütsid peas. Joovad viina ja on täiesti purjus. Ühte venda, kes on just e-d teinud, kahtlustatakse homoseksualismis. "Näe, see on pede!" ütleb üks. "Kuradi pede!" ütleb teine. "Anname peksa!" ütleb kolmas. Pudel Viru Valget kukub maha puruks. "Putsi, sekretär, kutsuge sekretär, kes ära koristab!" Hommik hakkab koitma. Kas minna koju taksoga või jala. Taksoga, sest on ju jõulud. Preemiate aeg. 1500 krooni (96 EUR) tuli arvele, kui autod tulid üle mägede.

"Ja pange vähem jääd!" õpetas manager baaridaame. "Keegi ei kurda. On ju jõulud!"

2007-11-05T23:18:00.000-08:00

IME

“WOW!” ütleb teismeline tüdruk tänaval, nii et avanevad huuled paljastavad tema breketid.
“A fuckin miracle!” ütleb sulejopes noor neeger.
“The best advertisement that NY has ever seen!” ütleb punetava näoga ülikonnastatud härra pilvelõhkuja viimase korruse office`s.
Kesklinna liiklus on peatunud, toimunud on mõned ahelavariid, alla on jäänud inimesi, mitu neist kohapeal hukkunud, paari elustatakse. Tänavanurgal vaagub hinge vanur, tema kõrval lamab sünnituskrampides rase naine. Keegi kukub kusagil kokku ja hakkab suust vahtu välja ajama. Igal pool on inimesed aga mitte keegi ei pane tähele, et kedagi ei panda tähele. Inimesed vahivad taevasse, kus särab päike, millele liiub ette punast värvi ketas. NY värvub revolutsioonimeelseks. Oleks justkui päikesevarjutus aga varjusid ei ole- on punane valgus. "Nagu emaüsas!" arvab üks toidupoe ukse ees passiv bioloogiaõpetaja. Midagi toimub! Kõik vahivad taevasse, mõned surevad, mõned sünnivad. Päikese ette veerenud punasel kettal on valge kiri: “Life is Coca-Cola”. Ei midagi enamat.

“Braavo!” hõiskab punetava näoga ülikonda kandev härrasmees pilvelõhkujast.
Äkitselt hakkab punaseks värvunud taevas helendama. Valgus kasvab ja helendus matab punase, NYC ja inimeste näod värvuvad säravvalgeks. Keset valget taevast seisab punane Coca-Cola kork. Keset valgust ilmub taevasse hiiglaslik habemega mees. Avaja käes, teeb ta taevas rippuva korgi juures kiire liigutuse. Kostab klõpsatus ja rahvas kuuleb tuttavat kihinat. Tuleb välja, et taevas ripub avatud pudel Coke`i. Hiiglaslik habemega mees haarabki selle pihku ja võtab klõmaka. "Mmmm!". Joob pudeli tühjaks ja paneb selle tagasi oma kohale.

Hiiglane kaob koos valgusega taevast, mis on nüüd jälle sinine.

Ja tühjast pudelist paistvat päikest naudib taaskord viimne kui inime.

Üks lennuk on tõusnud taeva alla, vedades enda järel pikka loosungit: “God brought you light! Just open the cap! Coca-Cola!”

Inimesed tänaval elustuvad. Sünnitajad saavad oma lapsega ühele poole, surnud ärkavad, haiged tervenevad. Rahvas marsib üksmeelselt mööda tänavaid. Keegi hõiskab "juhhei", keegi lehvitab. Tänava otsa on ootamatult kerkinud hiiglaslik supermarket. Säravvalge ja puhas, tuttavate punaste siltidega. Poisid ja tüdrukud, mehed ja naised, vanaemad ja vanaisad hakkavad suurte kärudega valgest hoonest välja tassima pisikesi läbipaistvaid pudeleid punase korgi ja pruuni vedelikuga. Ja ei midagi enamat. Kes võtab kasti, kes kaks. Kes võtab pudeli, kes neli. Mõni paneb terve korvi Coke`i täis. Ja kõik valguvad rahulikult laiali. Elu on Coca-Cola. Ei midagi enamat.

2007-11-05T23:16:00.000-08:00

MAAVÄLISE OLENDI ARRETEERIMINE

Mungur, kõrge laubaga maaväline olend, seisab kangestunult keset novembrikuiselt halli ja raagus aedlinna hoovi. Tema teravpunane nahkrüü, millel on küljes igasuguseid rihmu, juhtmeid ja pulte, paistab sellisel foonil sadade meetrite kaugusele. Seisab kangestunult ühe lagunenud kasvuhoone kõrval, ümberringi on raagus õunapuud, mõni trööstitu põõsas, hallikaspruun jääkirmes maapind. Ta nägu läigib justkui higist- tegelikult on see tema korpusest õhkuva soojuse ning külma idaeuroopa kliima reaktsioon. Kaugemalt kostub automüra.

„Tulevad!” käib Muguri peast laserkiirena läbi palavikuline mõte.
Samal ajal peatub (mõtle närviliselt: peatub) hoovi värava ees valge Volga, mille uks avaneb-sulgub (mõtle peavalutekitavalt: avaneb-sulgub-avaneb-sulgub) närvilise kiirusega. Ebainimlikult järskude ja kiirete liigutustega läheneb valges nahkrüüst olend, kelle nägu ei ole võimalik mõista.

Eemalt kostub pidurikrigin. Naaberhoov on raagus puude tõttu läbipaistev ja selle ees peatub valge Volga, mille uks avaneb-sulgub (mõtle peavalutekitavalt: avaneb-sulgub-avaneb-sulgub) närvilise kiirusega. Sealt astub välja justkui liiga sissetungivalt järsu liigutusega olend, kes kannab valget nahkrüüd ja kelle nägu ei ole võimalik mõista.

„Tulevad!” läbistab Munguri pead mõte nagu laserkiir.
Lasermõtted hakkavad liikuma jadas: tulevad-tulevad, tulevad-tulevad-tulevad-tulevad.
Monotoonse häälega mõtted läbistavad vaikust, neid on peaaegu võimalik kuulda. Ümberringi on haudvaikus, audiovisuaalne rahu sai rikutud kahe olendi liikumisest Munguri suunas.

Mungur näeb lähenevaid olendeid. Tammub ühe koha peal, vaadates ringi, keerleb ühe koha peal.

Olendid saabuvad Munguri kõrvale ja jäävad liikumatult seisma. Mööduvad sekundid.
„Tulevad!” purustab Mungur vaikuse päriselt. „Tulevad! Tulevad!”
Ta hakkab tammuma ühe koha peal, vaadates ringi, keereldes.
„Kas sa püüad põgeneda!” küsib üks valgetest olenditest tehnilise häälega.
„Ei!” kostub kiire vastus Munguri suust veel enne, kui lõppes esitatud küsimus.
„Me viime su kaasa!” ütleb üks olend inimesesarnase häälega.
Haaratakse Munguri kätest, viiakse Volgasse.

Algab sõit tohutul kiirusel mööda pikka sirget maanteed. Sõidukid püsivad üksteise kannul ühemeetrise pikivahega. Keset kõige kõledamat asfalteeritud tühermaad peatuvad sõidukid äkitselt. Nende ees laiub üüratu masin, midagi maja ja kosmoselaeva vahepealset. Olendid eskordivad Munguri sellesse masinasse, jättes ta üksinda suurde, valgesse ja igast küljest kumavasse tuppa. Kostub tasast undamist, masinate õrna heli. Peagi avaneb uks. Sisse astub hallipäine valge kitliga mees, kergelt habetunud, prillid ninal. Teda saadab pika kaelaga, pikka kasvu sileda nahaga mustasilmne naissoost isik, kes ei räägi sõnagi, vaid toob hallipäisele mehele ratastel sõitva tugitooli. Järgnevalt veereb uksest sisse ratastel sõitev laud, mille peal on kuhi erinevate toimikutega. Siis lahkub naissoost isik ning Mungur ja hallipäine mees jäävad kahekesi. Hallipäine mees istub oma tugitoolis, vaatab terasel pilgul Mungurile otsa, jääb korra mõttesse ja urgitseb hajameelselt oma kitlitaskust välja paki suitsu. Süütab ühe sigareti, tõmbab sügava mahvi ja laseb suitsul nina kaudu välja voolata.
„Mnjah, me oleme teid jälginud!” ütleb hallipäine mees ootamatult kiiresti.
Mungur vaikib liikumatul ilmel.
„Me oleme teid… jälginud!” ütleb hallipäine mees, taaskord tõdedes öeldut.
Mungur vaikib.
„Dimitri Dubljov!” tutvustab end hallpea. „Professor selles instituudis!”
„Mungur vaikib.
Vaikus kestab. Hallipäine mees tõuseb toolilt ja hakkab ringi kõndima. Vaatab enda ette maha ja pahvib suitsu, hõõrub käega habet. Siis nõjatub laua vastu ja vaatab Mungurile väga kavalal pilgul läbi silmade otse kuklasse.
„Te olete tulnukas!” lausub hallpea väga ametlikul toonil. Tema pilk on muutunud tõsiseks. Munguri nägu läigib nagu surnul. Tema silmamunad liiguvad aeglaselt ühelt poolt teisele ja siis tagasi.
„Ma…” alustab Mungur, viivitab hetke ja lisab: „Ma olen… tulnukas!”
„Me tahame teada, kus on teie kaaslased ja laev?!” küsib hallpea väga kiiresti, sõbralikumalt.
Munguri huuled värisevad, ta näib olevat segaduses. Hallpea hakkab liikuma edasi-tagasi, süüdates järjekordse sigareti just siis, kui Mungur avab huuled, et öelda:
„Ma olen minu kaaslased ja laev. Ma olen….”

2004-09-30T01:55:00.000-07:00

GURMAAN

Vaikus, üksindus piinab. Ta surub igast küljest mu keha kägarasse kokku ja ma muutun raskeks nagu tükk rauda. Ümberringi on haudvaikus, justkui enne tormi, justkui vaakumis. Rõhkude vahe on suur. Surve minu sees kasvab, maailm mu ümber on vait. Õelalt vait! Nagu enne tormi. Tardunud kaminasuust immitseb tuha lõhna, põrandavaip on rõske selle ees. Ja mina, kes ma tuld ei süüta, hoian käes punnitavat, viimase piirini täidetud veinipudelit.

"Aahh!" millise oigega lipsab pudeli kork libedast torust välja. Kerge vihje kergendusele, minu suur ootus ja janu. Pudel on valmis väljavalamiseks. Teda võib tühjendada. Avatud pudeliots on õieli ning võib vaid aimata seda joovastust, mis sealt immitseb. Keegi hingab selle kaudu. Hingab ja õhkab meelitusi. Pudel on valmis- võta ainult, ja kalla! Pudel... tumeroheline, jõuline ja terav. Tugev ja kindel pudelikael. Nagu värske ja prink suure rohelise taime vars või kahvatu õisik. Ma ei saa rahu! Mu hingetõmbed kiirenevad ja kajavad igast seinast mulle vastu. Ma kallan! Appi! Sealt ta juba tulebki. Kui uskumatu ja erutav! Ja milline tabu! Justkui heleda kiljatuse ja ehmatuse saatel purskub rubiinpunane pärlendav juga tumedast pudelikaelast välja. See puudutab ja määrib, ujutab üle süütu, hapra ja täiesti läbipaistva veiniklaasi. Jõhkralt penetreerib ja paneb viljastuma ühe vagura klaasi, umbes nii nagu kevadest saab suvi ja suvest saab fertiilne ja kuldne sügis- avali andidega veel läbitõmbamata hoor! Tantsib toretsevalt, toetab nukrat üksindust seltskonnapidude ja värviküllaste ballide surematuse illusiooniga. Küllusetunne! Viljakoristusaeg! Küpsed viljad õrnadel okstel ootavalt rippumas. Mahlased raskelt rippuvad pirnid, mis justkui ootavad süütu neitsi huuli, mille all on aplad, verejanulised hambad, mis võiksid purustada selle rippuva, mahladest pulbitseva puuvilja pringi keha. Keha! Rääkimata siis veel nendest viinamarjadest, mis lausa karjuvad purukslitsumise järele. Nõrgumise ja käärimise järele. Nad ise tahavad, et valu ja nauding sillutaksid nende tee igavikku. Sündigu nende tahtmine- kohe nopitakse nad ära! Ja kui mõni üksik, õnnetu jäetaksegi korjamata, kukub see varem või hiljem oma raskuse tõttu vastu maapinda, kus ta muutub põrmuks. Aastaajad vahelduvad. Saagikoristusaeg lõpeb.

"See on teie tulevik, te neetud küpsed viljad! Punaste põskedega, prisked ja mahlakad, lihtsalt häbitud hoorad. See on teie tulevik. Talv. Raagus puud, surm. Kas ei tea te siis seda? Või hoopis ihalete seda? Kui häbitu ja jõle on sündida selleks, et ihata. Ja surra selleks, et see on nauding. Te petate! Justkui kestaks teie nauding igavesti. Justkui oleks maailm üks suur kirg, viljade joovastav orgia! Justkui iga peatäis kestaks igavesti! Te vaesekesed... Teie saatus võib hoopiski olla kompott. Või saab teie kirst olema piknikukorv. Aga see kõik, see suvepäev, see piknik, need naised...See on juba ühes teises maailmas. Maailmas, millest teil, õnnetutel, aimugi ei ole!"

Ühe laia vana tamme all istub paarike. On kevad, õitsev elukevad. On lõhnad, on värvid, on värskus ja kõige algus. Tüdruk ja poiss, noormees ja neid, mees ja naine. Koos vaid teineteise pärast. Hommikul, mitte õhtul. Ei mingeid balle, ei raiskamist ega tühja naeru pole siin. Ka pohmelusel pole kohta selle suure, õilsa puu all. Armastus, vaid armastus on see, mis hommikuudus seguneb ja päikese tõustes kõrgesse taevasse hajub. Piknikukorvis on eelmisel sügisel korjatud, talv läbi veinis hoitud viljad. Hoolikalt puhtas keldris seisnud, suure armastuse saatel vargsi piknikukorvi poetatud.

"Seal olete teie, viljad, kes te ei näe ega kuule. Alkoholist ja iseenese pahelisest kaduvusest läbi imbunud. Te ei näe ega kuule. Te olete keset seda hommikut, keset seda armunute idüllilist kohtingut. Ometi ei saa te sellest osa, ehkki armunud saavad osa teist. Nad neelavad teid alla ning unustavad teie põrguliku deliiriumi".

Siin ma istun, vaadates veini oma klaasis. Rääkides temaga. Ühe hetkega unustan ma pudeli, selle kaela ja sellest purskuva veinijoa. Näen oma klaasis loksumas jooki, milles pole ühtki ilmingut, et see oleks tehtud viinamarjadest. Ei mingit lagunemist, ei mingit käärimist. Ainult rubiinpunane pärlendus loksumas minu ees, ning õhuga segunev lõhn. See on hoopis kuratlikum kui kõige hullem, kõige kibedam ja purjutavam hooraviin. See on halastamatu ja parastav kuradinaer. Tuhat deemonit irvitavad mu üle, kutsudes ja pilgates mind ühtaegu.

Võtan hooletult ühe lonksu ja lausun: "Sa vana libu. Võtmiseks oled sa mõeldud. Ja seda sa, lits, ju tahadki!? Ah?"