Öömerede seire

Oo suur, suur must öö, sinu mered on avatud nüüd, avatud sisemaised mered, uduga kaetud segased mered nagu segased ajud ja segased ajad, oo must ja tume öö, su kutsarid magavad kuradi sillal, su musttuhat soldatit käimas on linnas, nende hõiked ja maru, nad joovad tuld ja kallavad raju, ent üleval Toomel nii magus on õhk, iga ööbiku laul seal mulle on tuttav, ja see niiske, nii rõkkavalt kirbe lõhn, mis tuleb jõest ja luhalt.. , ent Ihastes õitsevad sirelid, ja märg on niitmata muru, oo öö, kui sa vaid teaks, ma nägin oma esimest sirelisuru, ja sealsamas tervitas mind konnakoor, ja mõisnik - väike dirigent-konn, paleevalgel seisis, sabakuub seljas, mu öö, kõik imed tõepoolest olemas on, ma tänan sind selle eest ning olen alati lojaalne, oo helendav suvine öö. Sulle alati ustav ja unistav Tartu flanöör.